Sisukord
Tartu
Postimees
03.06.2020
Eriolukord tõi kohtusse kaks korda rohkem laste hooldusõiguse vaidlusi Eesti Kopli lahte eksinud delfiinid ei pruugi osata lahkuda Eesti lühiuudised Eesti koroona-uuring: piirangute leevendamine ei toonud haigestumiste kasvu (5) Riik sunnib vahetama tähtsamad investeeringud vähemoluliste vastu (4) Majandus Silikaatkividest ehitamine teeb comeback’i Majanduse lühiuudised Ärinaist süüdistatakse ulatuslikus rahapesus (2) Välismaa Balti välisministrid tõid Poola kolleegi oma mulli Itaalia tähistas koroonakriisi ajal vabariigi päeva Vene firma nõuab Le Peni parteilt võlga tagasi Välismaa lühiuudised Kohalik vaade ⟩ Ungarit kummitab sajandivanune trauma (3) Kommentaar ⟩ Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi (3) Arvamus Juhtkiri: liivlaste testament leitud! (2) Marti Aavik: keda politseinik tulistab? (9) Toomas Koobas, Margus Maasing: digiriigi varjus pool (9) Edward Lucas: pandeemia mõjutas geopoliitilist maailmapilti Karmo Tüür: Vene alternatiiv Rail Balticule (2) Martin Küüsmaa: Noored peaks kohustuslikku pensionisammast tuliselt toetama (12) Kultuur Taavi Eelmaa: välgu kodustamine on keeruline protseduur Kultuuri lühiuudised Eestist võib saada suurtuuride must auk (11) Prügimägi, lageraie ja ihukaitsega ninasarvik Sport Umbraško jätkab Tarva peatreenerina «E-ralli on ülekaalulisele parem rasvapõletustrenn kui jooksmine.» Tartu Heljo Pikhof: töötushüvitis ei tohi meest narrida Erkki Bahovski: naised, maasikad ootavad teid! (2) Laenutõukerattad tõid linna nii elevust kui ka segadust Marja tänav Supilinnas saab kõnnitee Tartu lühiuudised Ülikooli tänava suur remont valmib plaanitust ligi kaks kuud varem Lastelaulupeo suure juubeli aasta avamine lõppes kunstilise juhi õnnitlemisega Viis vabatahtlikku koristasid Aardla poldrilt üle kahe tonni prügi Ambitsioonika jalgrattatiimi eestvedaja Rene Mandri sõnul seisavad sõitjad suurte valikute ristteel Värvirõõmsas Pallases on ka must ja valge tuba Heidi Iivari asub Soome kultuuriveduriks Tartus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Klassiku lavastus lohutab ja kohutab

2 min lugemist
Konstantin Gavrilovitš Treplev (Karol Kuntsel) seletab oma onule Pjotr Nikolajevitš Sorinile (Peeter Volkonski), et teatrisse on vaja uusi vorme. Mõne minuti pärast algab Treplevi kirjutatud näidendi esietendus, toolid on vaatajatele juba valmis pandud. Kõik see toimub Silver Vahtre lavakujunduses, kus kaasa mängivad remonti vajavad seinad ja laed ning paberihundi toodang. FOTO: Margus Ansu
Vanemuine esietendab täna Tartu ülikooli endises kirikus, mille katusel karjuvad kajakad, Anton Tšehhovi «Kajaka». 119-aastane näidend tundub olevat kirjutatud justkui eile. Küsimustele vastab lavastaja Tiit Palu. Mõnel hetkel tundub, et teksti on tänapäevastatud, eriti selles osas, kus on juttu ajakirjanduse ja kuulsuste suhetest, aga ka näiteks hädaldamine rahanappuse üle on täiesti meie kaasaegne teema. Kuidas kommenteerite?
Tellijale Tellijale


Selles, millest me mõtleme ja unistame, pole midagi muutunud ei saja ega mitmesaja aastaga. See annab tänapäeva inimesele lootust, kuid osutab ka sellele, et meie peamised mured ja rõõmud on universaalsed ja seega muutumatud.

Tšehhov kirjutas n-ö tavalisest inimesest: kuidas ta elab, sööb ja riideid kannab. Autori teksti me muidugi muutnud ei ole. Pühendunud teatrisõbrale võib olla huvitav teada, et kasutame Paul-Eerik Rummo ligi 40 aasta tagust tõlget, mida peeti kadunuks. Tegime selle leidmiseks detektiivitööd.
Enamik Eesti teatrite «Kajakatest» on tehtud väga vana, Ernst Raudsepa tõlke järgi ning sealt pärit fraasid on meie ühisesse teatrimällu jälje jätnud. Rummo meisterlik tõlge pakub teisi, värskemaid vasteid.

Millised teemad olete tõstnud lavastamisel esile?

Tšehhovi «Kajaka» teemad on armastuse ja kunsti küsimused. Seega lootus, armastus ja surm.
«Kajakas» on komöödia sellest, kuidas kõik tahavad midagi, aga asjad lähevad hoopis teisiti. See on kohutav ja lohutav. Teatavasti karistab jumal inimest just sellega, et täidab kõik tema soovid.

Tšehhovi maailmas seda aga ei juhtu, seal pole jumalat ning inimene peab ise hakkama saama.
Vanemuise tänavune «Kajakas» on näitlejate ja rollide lavastus, peapealepööramisi ja postdraamat on sellevõrra vähem. Et mängime endises kirikuhoones, siis lisandub muidugi ruumiseiklus, mis teeb asjad alati pisut teistsuguseks ja huvitavamaks.

Etenduse ruum endise kiriku lae alla ehitatud korrusel pakub tõesti elamusi. Kuidas te selle leidsite ja kuidas see sobib «Kajaka» mängimiseks?

Otsisime kesklinnast ruumi, mis pakuks väljakutset ning kuhu oleks publikul lihtne ja huvipakkuv tulla. Ülikooli endine kirik on väga väärikas paik. Oleme tänulikud, et ülikool lubas meil sinna teatri rajada.

Loomulikult on ruum ise oma kaarte, joonte, akende, lühtrite ja kooruva värviga tähtis lavastuse osa. Lavastus ongi tehtud sellesse ruumi ning seda pole võimalik mängida kuskil mujal.

«Kajaka» kõigi kaheksa etenduse piletid on välja müüdud.
 

02.06.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto