Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: soss-seppade tegutsemine tee-ehituses tuleb lõpetada

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Miks meie maanteed (nii kiiresti) lagunevad? See on küsimus, mida meie – liiklejad, autoomanikud – ikka ja jälle küsime. Ajakirjandus põrgatab palli teadlastele, ehitajatele, ametnikele. Vastused on olnud sõltuvalt vastajast erinevad ja küllap ongi teede lagunemisel mitu põhjust. Üks lihtne levinud vastus kõlab, et me ei ole piisavalt rikkad, tagamaks teede ühtlast korrashoidu. Teisisõnu, raha ei ole, ja sinnapaika asi tihti jääbki.

Tellijale Tellijale

Muidugi ei ole Eestil võimalik kulutada teedele meist jõukamate Euroopa riikidega võrreldavaid summasid. Kuid seda enam on meil põhjust jälgida, et iga euro oleks kulutatud efektiivselt. On vana tõde, et kui vaesevõitu majapidamisse hakkab ühtäkki mingil põhjusel raha voolama, võib mõistus tõrkuma hakata. Seda nägime kujukalt eelmise kümnendi kinnisvarabuumi näitel, mille haavu lakuvad mõnedki kergekäelised laenajad veel pikki aastaid. Arendajate kukrud paisusid, samal ajal kui planeerimine oli lohakas ja ehituskvaliteet kohati allpool igasugust arvestust.

1. oktoobril 2010 avati Mäos pidulikult ehitusobjekt, mida nimetati suurejooneliselt ja ilmselt ka õigustatult «Kesk-Eesti tähtsaimaks liiklussõlmeks». Mäo möödasõidu ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi pool miljonit krooni ehk enam kui 30 miljonit eurot. 79 protsenti rahast saadi Euroopa Ühtekuuluvusfondilt. Küsimus ülikalli ristmiku ehituskvaliteedist jõudis ajakirjandusse juba õige pea pärast objekti valmimist, sest tuli hakata auke lappima. Neli aastat hiljem näitab maanteeameti veel küll mitte täies osas avalikuks saanud uurimine, et asi pole mitte lihtsalt hull. See on skandaalne. Vähemalt osaliselt on vale materjalikasutus juba kinnitatud.

03.08.2020 04.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto