Sisukord
Välismaa
Postimees

Radioaktiivsed metssead kergendavad valitsuse kukrut

2 min lugemist
Metsseaemis kahe põrsaga Berliinist 30 kilomeetrit põhjas asuvas Schorfheide loomapargis. FOTO: AFP/SCANPIX

Nii nagu on Saksamaal viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud metssigade arv, on märgatavalt rohkem ka isendeid, keda on kahjustanud Tšernobõli tuumakatastroofi tõttu keskkonda sattunud radioaktiivsed ained. Saksa valitsus on olnud sunnitud sissetulekust ilma jäänud jahimeestele mitu korda rohkem hüvitist tasuma.

Tellijale Tellijale


Rõngassabade arvukus on kohati isegi inimestele eluohtlikuks osutunud. Näiteks ründas kaks nädalat tagasi metssiga Berliini pargis ratastoolis meest, juuli alguses aga hirmutasid paarkümmend looma korduvalt Eisenachi linna elanikke, kirjutas Spiegel-Online.

Trühvlid à la Tšernobõl
Loomade arvukuse piiramist takistab asjaolu, et 24 aasta tagune Tšernobõli katastroof mõjutab endiselt Saksamaa elusloodust – suur hulk metssigu on radioaktiivsetest ainetest saastunud ning jahimeestele vähem atraktiivseks muutunud.

Metssigade lemmiktoiduks on seened ja trühvlid, mis omastavad kõikvõimalikke saasteaineid eriti aktiivselt. Seened sisaldavad suures hulgas tseesiumit, mis 26. aprillil 1986 Ukrainas toimunud tuumaelektrijaama reaktori plahvatuse järel kandus tuulega mööda Euroopat, jõudes ka Saksamaa metsadesse.

See, et valitsus on sunnitud jäägritele suuri toetusi maksma, tuleneb siiski eelkõige metssigade kasvavast populatsioonist, mitte radioaktiivsuse suurenemisest. Keskkonnaministeeriumi andmetel maksti mullu jahimeestele müügiks ebasobiva metssealiha tõttu toetusi ligi 425 000 euro (6,6 miljoni krooni) ulatuses, kolm aastat tagasi oli summa aga enam kui neli korda väiksem. Tänavune külm talv piiras veidi metssigade arvukust, mistõttu on valitsus sel aastal kulutanud kompensatsiooniks 130 000 eurot (kaks miljonit krooni).

Kuigi suur osa kütitud metssigadest jõuab sakslaste toidulauale, läheb radioaktiivsuse tõttu ka palju kaduma. Seadused keelavad müüa liha, mis sisaldab suures koguses radioaktiivset tseesium-137. Kui liha ühes kilos on rohkem kui 600 bekrelli radioaktiivset ainet, ei tohi seda poelettidele saata.

Mitmes Saksamaa piirkonnas, eriti lõunaosas on metssigade radioaktiivsuse näitajad aga palju kõrgemad. Näiteks Baieri metssigade keskmine radioaktiivsuse näitaja on lausa 7000 bekrelli kilo kohta.

Ohtlik aine niipea ei lagune
Olukord on sarnane ka teistes Lõuna-Saksa metsades: Welt-Online’i teatel on seal tavaline, et testitud loomade seast on rohkem kui pooltel lubatust kõrgemad radioaktiivsuse näitajad.
Ohustatud piirkondades kontrollitakse kõiki kinnipüütud loomi.

Selleks on ainuüksi Baieris 70 mõõtmisjaama. Samuti on viimasel ajal üritatud vähendada saastumist erilise keemilise segu AFCF abil. Seda tseesiumit siduvat ainet on pärast Tšernobõli kasutatud edukalt mitmete koduloomade radiatsiooni vähendamisel.

14.08.2020 15.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto