T, 31.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tromboosi vastu aitab liikumine

Triin Ärm
, reporter
Tromboosi vastu aitab liikumine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste arst Kai Sukles rääkis, et tromboosikabinetis tehakse haigetele lihtsas keeles selgeks, kuidas tuleks oma tervist hoida.
Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste arst Kai Sukles rääkis, et tromboosikabinetis tehakse haigetele lihtsas keeles selgeks, kuidas tuleks oma tervist hoida. Foto: Jaanus Lensment

Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste arsti Kai Suklese sõnul võib tromboosid jagada laias plaanis kaheks: venoossed tromboosid, kui jalaveenides tekivad trombid, mis võivad liikuda kopsuarterisse ja viia inimese äkksurmani, ning arteriaalsed tromboosid, millest levinuim on kodade virvendusarütmiaga seotud insult.

Kodade virvendusarütmia kohta öeldakse rahvakeeli, et «süda on rütmist väljas». Selle vaevusega inimesi ei ole aga arsti sõnul lihtne leida. Paljud patsiendid ei tunneta ebaregulaarset südametööd ning see ei põhjusta neile igapäevaelus mingeid vaevusi. «Vaja oleks jõuda nii kaugele, et leiaksime üles need inimesed, kelle süda pole rütmis, et ennetada ravimitega nende insuldiohtu,» rääkis Sukles.

Veenitromboosi põeb aga üks inimene tuhandest. «1400 inimest aastas, seda on palju,» lisas arst, kelle sõnul ei ole kahel kolmandikul trombiga inimestest mingisuguseid kaebusi. See muudabki tromboosi kavalaks haiguseks, mida inimene ei pruugi ära tunda.

Märksõnad
Tagasi üles