Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rena Pent: lapse agressiivsuse taga võib olla mure või koguni depressioon

Rena Pent FOTO: Erakogu

Lapsepõlve kuuluvad rõõm ja mängimine ning mängu kaudu õppimine. Paraku tuleb tõdeda, et ka lastel ja noorukitel tuleb ette masendust ning nad muretsevad igapäevaasjade pärast. Kui üritada oma lapsi murede ja raskuste eest igati kaitsta, tagada neile pilvitu elu ja lahendada kõik nende probleemid, võib see hakata hoopis lapse arengut takistama.

Tellijale Tellijale

Noorele piisab vanematest, kes on häälestatud tema vajadustele ning toetavate suhete hoidmisele, jättes noorele võimaluse kogeda erinevaid olukordi. Märkamine, olemas olemine, mõistmine ja kuulamine on kõige olulisem, mida saab teha ja mida noor üldjuhul kõige enam vajab. Märkajaks võivad olla nii sõbrad, kool kui ka kodu, kuid sekkumiseks vajab laps täiskasvanu abi.

Rõõmu ja huvi kadumine, sõpradest ja üritustest eemalehoidmine on siiski märgid, mida tähelepanuta jätta ei maksaks. Tõsist või pikaajalist tujukust, enesessetõmbumist ja enesesüüdistamist, agressiivsust, suuri muutusi toitumis- ja magamisharjumustes tuleb võtta tõsiselt. Laste masendus võib ilmneda ka õpiraskuste, igasuguste valude ja käitumisprobleemidena. Kui aga lapse agressiivsus muutub igapäevaseks käitumiseks, võib see olla appihüüd.

26.01.2022 27.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto