N, 28.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nagu oleks kaane pealt visanud

Facebook
Comments
Foto: Argo Ideon

Homme 25 aastat tagasi langes Ida- ja Lääne-Euroopat lahutanud raudse eesriide kehastus Berliini müür. 28 aastat püsinud rajatis osutus paisuks, mille tagant vallandunud laine pühkis üle terve tollase idabloki ja rebis paar aastat hiljem tükkideks Nõukogude Liidu. Ometi oli müüri langemine just tollel päeval ajaloolise kokkusattumuse musternäidis, kirjutab Tallinna Ülikooli professor Karsten Brüggemann, kes oli tol mälestusväärsel sügisel Lääne-Saksamaal Hamburgis ajalootudeng.

Berliini müüri langemine 9. novembril 1989 on ajaloolise kokkusattumise musternäidis. Sest kõik oleks pidanud juhtuma alles järgmisel päeval, nagu oli kavandanud Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) juhtkond. Suhtlusvigade jada viis ööni, mil inimesed lõid müüril tantsu.

Kui Saksa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) poliitbüroo liige ja värske keskkomitee teabeosakonna sekretär Günther ­Schabowski teatas 9. novembril pressikonverentsil tele otse-eetris uuest korrast, mille järgi tohib igaüks DDRist lahkuda, ei olnud ministrite nõukogu seda veel heaks kiitnud. Schabowski oli pärastlõunasele keskkomitee istungile jõudnud hilinemisega, mistõttu luges ekslikult ette selle, mille koostamisel ta polnud osalenud.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles