Ülemnõukogu valimispäevaks määrati 18. märts 1990 ja valimisseadus võeti vastu 17. novembril 1989. Kaks nädalat varem, 4. novembril asutasid eestimeelsed tippkommunistid eesotsas valitsusjuht Indrek Toomega ja kompartei ideoloogiasekretäri Mikk Titmaga ühenduse Vaba Eesti, kuid hoidsid oma uut “parteid” esiotsa veel salajas. Vaba Eesti eesmärk oli võidelda ülemnõukogu valimistel Rahvarinde ainuvõimu vastu.
Nagu teisedki poliitilised jõud, tahtis ka Rahvarinne iseseisvat Eestit, kuid sellist, kus otsustusõigus on ENSV elanikel, sealhulgas ka sadadel tuhandetel migrantidel. Rahvarinne lootis saada uues ülemnõukogus absoluutset häälteenamust, et nimetada ülemnõukogu siis Asutavaks Koguks, mis kuulutab välja uue riigi ja valmistab ette uue põhiseaduse.