Novembris 1989 sai selgeks, et vaidlus selle üle, kas Eestis taastatakse 1940. aastal okupeeritud vabariik või luuakse uus, ENSV elanikkonnast lähtuv riik, otsustatakse Rahvarinde ja kodanike komiteede omavahelise poliitilise jõukatsumisega hiljemalt järgmise aasta kevadel, kui valitakse kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja uus ülemnõukogu.
Ülemnõukogu valimispäevaks määrati 18. märts 1990 ja valimisseadus võeti vastu 17. novembril 1989. Kaks nädalat varem, 4. novembril asutasid eestimeelsed tippkommunistid eesotsas valitsusjuht Indrek Toomega ja kompartei ideoloogiasekretäri Mikk Titmaga ühenduse Vaba Eesti, kuid hoidsid oma uut “parteid” esiotsa veel salajas. Vaba Eesti eesmärk oli võidelda ülemnõukogu valimistel Rahvarinde ainuvõimu vastu.
