Sisukord
Välismaa
Postimees

Keele säilimine on südameasi

1 min lugemist

Krimmitatarlaste jaoks on kõige olulisem küsimus keele säilimine, mida mitu põlvkonda ei tohtinud küüditamise tõttu isegi õppida.

Erinevatel hinnangutel räägib oma emakeelt 80–90 protsenti krimmitatarlasi, kuid hästi valdab, sealhulgas oskab oma emakeeles kirjutada, neist umbes kolmandik või isegi vähem.

Praegu on Krimmis 14 kooli, kus 1.–4. klassini on kogu õpetus krimmitatari keeles. Alates 5. klassist on sellistes koolides krimmitatari keeles vaid emakeele ja kirjanduse tunnid, kokku kolm tundi nädalas. Lisaks on veel segakoolid, kus algtasemel on osa klasse krimmitatarikeelsed.

Võrreldes näiteks Venemaa rahvusvabariikidega, on krimmitatari keele õpetamine koolides isegi heas seisus.

Kohaliku omavalitsuse tasemel praegu krimmitatarikeelset asjaajamist pole, kuid aseharidusminister, krimmitatarlane Aider Abljatipov lubas, et peagi vastu võetav keeleseadus lubab kohalike võimuasutuste istungeid ja nõupidamisi tulevikus läbi viia krimmitatari keeles, kui enamik ametnikke on krimmitatarlased. Venekeelsetele osalejatele tuleb aga sel juhul kindlustada tõlge.

Paljud krimmitatarlased peavad sellest hoolimata Krimmi põhiseaduse lubadust, et krimmitatari keel on poolsaarel üks riigikeeltest, deklaratiivseks, sest näiteks isegi paljude riigiasutuste sildid on ainult venekeelsed, kaasa arvatud Krimmi parlamendi hoone oma.

Seotud lood
    18.11.2014 20.11.2014
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto