Sisukord
Kultuur
Postimees

Portselanfiguuride paraad

2 min lugemist
Alena Škatula ja Deniss Klimuk aktsioonis. FOTO: Harri Rospu

Toomas Eduri ja Jevgeni Neffi koostööna valminud «Bajadeer», mis oli lühendatud, romantilises võtmes lavastatud versioonis veenev, tekitas teatud ootused ka «Uinuva kaunitari» uuslavastusega seoses, mis paraku ei teostunud.

Erinevalt Ludvig Minkuse lihtsakoelisest muusikast on Pjotr Tšaikovski helikeel rikas ja varjunditerohke ning nõuab koreograafilt ja tantsijatelt enamat kui vaid rütmitunnet ja meloodiakõverate üksühest järgimist. Igal juhul näis lavastus (esietenduse põhjal) tervikuna kulgevat muusikast mööda ning tantsude sooritus, eriti rühmas, väga rabedana.

Edur on trupi parema rakendamise nimel lisanud partiisid, eriti meestele. Nii tulevad haldjad esimeses pildis kohale saadetuna kavaleridest, kellele antakse ka võimalus oma oskusi näidata. Teises pildis tantsivad Aurora kosilased ka neiu sõbrataridega ja mitte üksnes printsessiga kuulsas «roosi-adagio’s», kus nende roll, nagu Petipa ballettides ikka, on pigem imetlev ja toetav. Kolmandas pildis on prints Desiré saatjaiks viimase pildi muinasjuttude tegelased, kes samuti kraapsjalga keerutavad.

See kõik lisab balletile värve, mida omalt poolt täiendab kiiskavalt kirev kostüümide värvivalik, nii et Petipa balleti klassikaliselt lihtsa väärikuse asemel luuakse mulje idamaisest laadast. Muidugi, kui silm sellest riburäbust läbi tungib, võib nautida rõivaste kaunist lõiget ja originaalkoreograafia puhast tantsujoonist.

Kui «Uinuv kaunitar» oli algselt kummardus barokiajastu hääbuvale hiilgusele, siis kõnealune versioon mõjub hilisrokokoo tardunult muigavate portselanfiguuride paraadina. Kauneim ja filigraanseim selles reas on vaieldamatult kangelanna Aurora Alena Škatula esituses, kes veatult sooritab raskeimadki tasakaalutrikid, näol muutumatult armas naeratus.

Vaid II vaatuse romantilisest vaimsusest kantud unistusepilt, solvunud haldjas Carabosse Triinu Leppik-Upkini jõuliselt plastilises esituses ning kasside tantsu meelas sensuaalsus toovad balletti ehedat, elavat hingust. Muinasjutulise elamuse saamiseks tuleb kohe alustada konjakist, kohvist ja koogist.

Pjotr Tšaikovski

«Uinuv kaunitar»

Originaalkoreograafia autor Marius Petipa. Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Dirigent Vello Pähn. Kunstnik Peter Docherty. Valguskunstnik Anton Kulagin

Nimirollis Alena Škatula

Eesti Rahvusballeti esietendus 14. novembril Estonia teatris

Seotud lood
    18.11.2014 20.11.2014
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto