Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1910. aastal

Koolielu. Vallakoolis töötavad täies hoos ja on kubinal õpehimulisi täis, ainult meie kihelkonnakool puhkab,  - äraiganenud „regulativi“ lahkel alusel. Möödaläinud suvel ütles köster J. Kompus ennast kihelkonna-kooliõpetaja kohustest lahti, tänase päevani pole tema asemele uut kooliõpetajat asemele seatud. Paar korda on kirikukooli konvent kooliõpetaja palga pärast vaielnud. Vallasaadikud nõuavad, et pool köstri sissetulekust kooliõpetaja palgaks määratagu, sest regulativis seisab: „köster on ühtlasi kihelkonnakooliõpetaja“ ja kooliõpetaja saab nii ja nii palju tasu. Kuid mõisa omanikkude ja kirikuõpetaja poolt seletatakse, et regulativis mitte nüüdset kihelkonnakooli mõeldud pole, vaid „leerikooli“, sest regulativide kinnitamise ajal pole kihelkonnakoolisid olnudgi. Kaugemale veel selles asjas sai kohalik õpetaja, kes kõik vaielused ilmaaegseks arvas, sest küsimus olla ammu juba senatis seletatud ja üksi köstrile jääda kõik regulativis määratud kasu. Tema, köster, olla ja ka „leerikooli“ juures tegev. Kui valla saadikud asja-kohalist senati ukasi näidata palusivad, vastati: „ah, kes seda nüüd kõik nii ruttu üles leiab! Asi on üle maa avalikuks tehtud ja Ülem Kiriku Eestseisus on selles asjas nõnda seletanud.“ Seesugune seletus tuli vallasaadikutele koguni ootamata. Nad näitasivad, et kihelkonnakoolid juba 1819. a. seadusega asutati, regulativid aga alles 1848. a. kinnitati, nõnda siis kihelkonnakoolid mitte enam tundmatud polnud ja „leerikooliga“ ära vahetatud ei võinud saada. See aitas.

25.11.1910

24.11.2014 26.11.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto