Sisukord
Päevakomm
Postimees

Andres Einmann: hambutu riik

2 min lugemist
Andres Einmann FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna halduskohus võttis eelmisel reedel vastu tähelepanuväärse otsuse, tunnistades Eesti Vabariigi riigivastutuse seaduse järgi vastutavaks selle eest, et puudub toimiv õigusregulatsioon kohtuotsuse täitmiseks. Kohtutäitur ei suutnud kehtivate õigusaktide alusel kolme aasta jooksul võimaldada isal oma lapsega kohtuda, nii nagu nägi ette kohtu esialgse õiguskaitse korras tehtud määrus.

Kas ja kuidas saab isa ema juures elava lapsega kohtuda, on kohtuasja osaliste asi. Avalikkuse jaoks on oluline riigi tõsiseltvõetavus. Kui riik ei suuda aastate jooksul tagada kohtuotsuse täitmist, ei ole põhjust pidada teda toimivaks õigusriigiks. Riik peab tagama kõigi kohtuotsuste täitmise ja siin pole vahet, kas tegemist on süüdimõistetud julma sarimõrvari või isa ja lapse suhtluskorda puudutava otsusega.

Kui riik ei suuda tagada, et isa saaks lapsega kohtuotsuses kirjeldatud korra järgi kohtuda, poleks sama loogika järgi põhjust loota ka, et riik tagab inimeste tapmises süüdi mõistetud kurjategija isoleerimise ühiskonnast. Mõrvar võiks avalikult kuulutada, et ta ei kavatse kohtuotsust täita, ja riik on võimetu selle vastu midagi ette võtma. Siiski eksisteerib tõhus sunnisüsteem ja mõrvarid toimetatakse pärast süüdimõistvat kohtuotsust politseieskordi saatel käeraudades vanglasse. Samasugust tõhusat süsteemi on tarvis ka nende kohtuotsuste täitmiseks, mis puudutavad vanema ja lapse kohtumiste korda.

Kohtumäärus, mida riik ei olnud võimeline täitma, oli tehtud esialgse õiguskaitse korras. Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Kaire Pikamäe on võtnud ajakirjas Juridica esialgse õiguskaitse olemuse kokku järgmiselt: «Esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks on kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagada kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse praktiline väärtus on suur ning üha suureneb. Põhjuseks on asjaolu, et põhivaidlus kestab üldjuhul kaua ning oleks ilma esialgse õiguskaitseta ebaefektiivne.»

Seega, kohus kehtestas esialgse õiguskaitsena isa ja poja kohtumise korra kohtuprotsessi ajaks, kuni õiguslike vaidluste tulemusel on lõplikult paika pandud, kuidas vanem oma lapsega kohtuda saab. Kui üks pool keeldub otsust täitmast ja saab seda lõputult vaidlustada, muudab see esialgse õiguskaitse põhimõtte mõttetuks.

Kohus leidis, et kui isa kasutas lapsega kohtumiseks ära kõik õiguslikud võimalused ja tulemust ikka polnud, on tema kannatused väärt 7500 euro suurust hüvitist justiitsministeeriumi eelarvest. Justiitsminister Andres Anvelt on lubanud panustada selle nimel, et rohkem selliseid kahetsusväärseid juhtumeid ei tekiks. See on ka justiitsministeeriumi huvides, kuna seesuguste suurte hüvitiste maksmine pärast kohtupretsedenti võib edaspidi ministeeriumi eelarvele liiga koormavaks muutuda.

Seotud lood
    25.11.2014 27.11.2014
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto