Kadri Leetmaa. FOTO: Margus Ansu

Oli 2009. aasta suvehakk. Üks hea kolleeg, noor teadlane Ameerika Ühendriikidest, soovis tulla paariks nädalaks Tartusse uurimistööd tegema. Regulaarlennud Tartu lennujaamast ei olnud veel alanud ning ma ei taibanud talle anda soovitust «Lenda Tartusse».

Tellijale

Tema omakorda ei taibanud kahelda selles, et tuntud ülikoolilinna mõned lennukid lendavad. Nii tippiski ta pileti broneerimisel ühele reale oma pärapõrgu Ameerikas ja teisele Tartu. Ja lendaski.

Just nii mõtleb inimene, kellel on vaja tulla Tartusse – selleks, et kokku saada siinse äri- või uurimistöö partneriga, jõuda siia konverentsile või huvireisile. Ka mulle endale ei meenu, et ma oleksin pidanud tööalaselt reisima kohta, millest lennujaam oleks olnud kahe-kolme tunni tee kaugusel.