Maret Maripuu: kas vabatahtlik või «vabatahtlik» töö?

Maret Maripuu Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eestlased tuletavad põhjendatult uhkustundega meelde, kuidas mõne aasta eest läbiviidud esimesest «Teeme ära!» talgupäevast on nüüdseks välja kujunenud ülemaailmne liikumine, mille käigus miljonid inimesed kümnetes riikides tulevad oma vabast ajast kokku ja korrastavad üheskoos kodupaiga ümbrust.

See on vaid üks ja ehk kõige tuntum näide vabatahtlikust tegevusest. Tegelikult on vabatahtlik töö ja vabakonna areng tervikuna aasta-aastalt Eestis järjest rohkem tuult tiibadesse saanud. Tegemist on vabatahtlikkusega selle sõna kõige paremas mõttes.

Nii nagu igal kurgil on kaks otsa, on ka vabatahtlikkusel paraku teine ja märksa tumedam pale. Õigemini pole tumedamal poolel loo alguses kirjeldatud vabatahtlikkusega muud seost peale selle, et kutsume seda «vabatahtlikkuseks».