Sisukord
Päevakomm
Postimees

Argo Ideon: eetika mäetipud

2 min lugemist
Argo Ideon FOTO: PEETER LANGOVITS/PM

Hiljuti tekitas Venemaal meediaüldsuses elevust järgmine kaasus. Arst, neuroloog postitas ühismeediasse ekraanipaugu sõnumivahetusest ajakirjanikuga, kes teadis, et Burdenko kliiniku reanimatsiooni on toodud tuntud kultuuritegelane, eakas filmirežissöör. «Ma pean esimesena teada saama, kui ta sureb, hea tasu eest!» Küsimusele, kui palju siis makstakse, tuli vastus: «Kõige tähtsam, et ma saaksin sellest teada esimesena!!! Ma ei vea alt, tänu saab olema suurepärane!!!»

Paljud kommenteerijad pidasid telekanali LifeNews ajakirjaniku Julia Ivanova teguviisi õõvastavaks. Tuntud blogija Rustem Adagamov uuris Twitteris kanali peatoimetajalt Anatoli Suleimanovilt, kas selline ajakirjanik tõepoolest neil töötab. Vastus: «Töötab. Ja hästi töötab.»

Mõttevahetusse sekkus ka telekanali omanik Aram Gabreljanov: «Maksime allikatele, maksame allikatele ja maksame ka tulevikus.»

LifeNews teatavasti on skandaalidele ja kõmule keskenduv kanal, seejuures padulojaalne Kremlile, ning kui liikvel on mingi paljastav-kompromiteeriv info Vene opositsioonitegelaste kohta, ilmub see tihtilugu just seal. Ei ole väga põhjust sealsete eetikastandardite üle üllatust teeselda. Tähelepanu väärib asi siiski juhul, kui tuua võrdluseks teine hiljutine Venemaa meediaskandaal. Raadiojaama Ehho Moskvõ saatejuht Aleksandr Pljuštšev kommenteeris Twitteris sõnumit selle kohta, et Kremli administratsiooni juhi Sergei Ivanovi poeg, pankur Aleksandr Ivanov on välismaal puhkusel olles õnnetult ära uppunud. Pljuštšev viitas ka aastaid tagasi toimunud liiklusõnnetusele, kus Ivanov-noorema juhitud auto ajas alla vanainimese, kes sai surma, autojuhti aga ei karistatud. Ta küsis, kas Ivanovi poja hukku saab lugeda tõenduseks jumala või kõrgema õigluse eksistentsist.

Raadiojaama omanikfirma Gazprom-Media direktor Mihhail Lesin leidis, et Pljuštšev, kes küll üsna kiirelt oma tviidi kustutas ja vabandas, on rikkunud ajakirjanduseetika norme ja tuleb vallandada. Peatoimetaja Aleksei Venediktov leidis, et Pljuštševi käitumine on taunitav, kuid ta lahtilaskmine pole õige. Raadiojaama toimetus asus üksmeelselt Venediktovi poolele, ning kuigi tedagi ähvardas vallandamine, jõuti lõpuks kompromissile. Pljuštšev jääb tööle, saab mõneks ajaks karistusena eetrikeelu, raadiojaam aga töötab ajakirjanikele välja sotsiaalmeedias käitumise koodeksi.

Nende lugude moraal oleks vist see, et hoolimata Dmitri Kisseljovist ja muust taolisest ei ole avalik debatt meediaeetika asjus isegi Venemaal kaugeltki surnud. Kolumnist Matvei Ganapolski aga leidis ajalehes MK: «Ei tasu pahandada ajakirjanikuga, et ta pole eetiline. Kas pööra tast ära või aita teda. Lihtsalt aita luua ühiskonda, kus normaalne ajakirjanik on mugavam olla kui räpase uudise eest altkäemaksu pakkuda.»

Seotud lood
29.11.2014 02.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto