Mina ja minu vinge elu!

Reet Härmat ja Anu Saagim. FOTO: Tiit Mõtus

Laua ümber istub lõbus seltskond. Üks avab šampanjapudelit, teine naerab südamest. Võib peaaegu et kuulda mõnusat jutuvada, naerupahvakuid, tooste ja klaaside kilinat. Selline näeb välja sõprus lifestyle-blogide piltidel: mõnusalt õdusa ja intiimsena.

Tellijale Tellijale

Tekstid pajatavad rõõmukatest pidudest, spontaansetest kohtumistset ja üksteise vankumatust toetamisest. Sõprusest viserdamine sotsiaalmeedias on populaarsem kui eales varem. Sellega ei võistle enam isegi roosamannavahused paarisuhte- ja titeuudised, lemmikloomapiltidest rääkimata. Facebooki ja Instagarmmi laetakse kilomeetrite kaupa fotosid oma tuttavatest ja kekutatakse sõpruskonna ainulaadsusega. Tundub, et vaid netisõprus teeb sõprusest selle tõelise. Kui tag`id tuttavat oma pildiseerias, lendab see komeedina ka kõigi teiste Facebook-sõpside seinale. Suhteid eksponeeritakse võltshäbita: vaadake kõik, me oleme parimad kamraadid! Seepärast pole ka ime, kui need kelle pilte ei like`ita, end hüljatuna tunnevad. Ja nii tundubki kellegi teise elu alati kullakarvalisem kui enda hall argipäev. Netikadedus. Kas pole tuttav tunne?

Uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia paneb suisa iga kolmanda inimese end õnnetuna tundma. Selge see, et võrdleme enda elukest teiste omaga ja et kellegi muu bling-bling säutsumine tekitab nii mõneski meist autsaideri tunde. Ja muuseas, lähituttavate õnnest tihkuvad blogipostitused kriipivat enesehinnangut rohkemgi kui kuulsuste omad. Kui tunned end seepärast üksiku ja õnnetuna, siis on raske meeles pidada, et tegelikult loovad inimesed blogides oma elust illusioone, just nagu mustkunstnikud, s.t sotsiaalvõrgustikku pääsevad vaid elu joovastavamad sündmused.

05.12.2014 08.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto