Lugeja kiri: rahvussuhted Eestis

Kui Ossinovski tõlgendus Ligi sõnadest on okupatsiooniaastatel Eestisse toodud võõrtöölistele solvav, siis ei julge enam venelasi venelastekski nimetada. On see kohalike süü? Kui me ei või enam asju nende õigete nimedega nimetada, siis oleme jälle teel valede maailma, nagu see on jätkuvalt meie idapiiri taga. Enne sõda ei olnud meil probleeme ei Peipsi-venelaste ega rannarootslastega. Rahvusvähemusi on siin ikka olnud. Aga probleem on tekkinud nendega, kes taotlevad Eesti riigi liitmist oma emamaaga ja igatsevad taga okupatsiooniaega, mil idast sissetoodud võõrtööjõud oli privilegeeritud klass.

Kui kõik oluline eluks vajalik oli defitsiit, eelistati kõiges parteilasi ja korterijärjekorras said kodutud töölised ikka eesõiguse. Valitseva «esimese järgu» rahvuse kaotamise järel ei peaks end kujutlema teisejärgulisena. Eesti keel oli siin enne sõda riigikeel ja on ka nüüd. Miks on selle õppimine vastumeelt? Saksaaegne mõisarahvaski sai keele õppimisega hakkama. Rootslased asutasid Tartus ülikooli ja rajasid eestikeelsed külakoolid.