Sisukord
Kirjandus
Tänane leht
04.12.2014
Eesti Horoskoop dilbert Mälumäng male Vene pool ei näita vähimatki vastutulekut palju õnne Professor: eestlased ei sure iial välja Ilmasõjas käinud marsivad internetti tagakülg Koostöökogu lõikaks «puugid» välja Kaitsja: vangina ei ole Kohver Venemaale vajalik Ajaloomuuseumis avati näitus Saksa okupatsioonist Eesti lühiuudised Eestimaalaste kingitud klaver alustab teed Ukrainasse Puudega laste hoiu raha väheneb Majandus Eesti kulutused teadus- ja arendustegevuse langesid 14 protsenti Riigikogu eraldas raha haiglate ostuks ja rongide liisinguks Üleminekut SEPA massmaksetele pikendatakse aasta võrra Majanduse lühiuudised Kaupmehed on jõulumüügi suhtes optimistlikud Välismaa Islamiriik liidab vaenlasi ühiseks rindeks Endine NBA täht astus politseinike eest välja Arvamus Joris Van Bladel: fuck Euroopa Liit? Lugeja kiri: rahvussuhted Eestis Lugeja kiri: ajakindlat advendiaega Tiit Kändler: vapra maalisõduri tagasimarss Olev Remsu: Putin ja ajalugu Päeva karikatuur Juhtkiri: hoogtöö riigireformiga Irina Kablukova: kolmandale katsele Kultuur Goooddd!!! Ma tahan seda juba näha* Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus Sport Spordi lühiuudised WADA sai Veerpalu ja Lallukka juhtumitega seoses olulise kohtuvõidu Mart Poomi hard core elu Valga alistas TLÜ/Kalevi, Tarvas võitis Dinamot Kalev plaanib Tallinna ulmelist staadioni Tartu Kass ja taat mängivad jõuluõhtut Tartu Postimees ootab piparkoogist meistriteoseid Naerda ja nutta tuleb näitlejannal laval üksi Sirje Leini teab, et lugemine nakkab Tartu kaalub raudteeületuskohana nii silda kui tunnelit Kolme auguga leib tõi võidu Volikogu arutab Tartu bussijaama planeeringu kehtestamist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus

4 min lugemist
E-raamatute laenutamise keskkonnad: Elisa e-raamatukogu (tahvelarvutis) ja Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU (arvutimonitoril) FOTO: Erik Prozes

Eesti digitaalsete sisuteenuste põuasele maastikule ilmus uus tegija, e-raamatulaenutus Elisa Raamat. See konkureerib lugejate tähelepanu pärast juba paar aastat tegutsenud Tallinna keskraamatukogu digiraamatute laenutuskeskusega ELLU.

Elisa Raamatut võib võrrelda populaarsete muusika voogedastuse teenustega Spotify ja Deezer. Juba teenuse avamisel sai valida üle tuhande eestikeelse raamatu vahel ja Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu kinnitab, et iga kuu lisandub 30–40 uut nimetust. «Elisa Raamatu ainulaadsus seisneb teenuse mugavuses, kompaktsuses ja hinnaskeemis. Kogu maailmas on täna veel vaid mõned üksikud teenusepakkujat, kes pakuvad e-raamatuid analoogse hinnamudeliga,» rääkis Hiiepuu.

Valikus on nii Eesti algupärandeid kui ka tõlkekirjandust. Ligi kolmandik virtuaalraamatukogust, praegu 360 raamatut, on suurkirjastuse Varrak väljaanded. Näiteks Jo Nesbø uus romaan «Politsei» (kirjastus Varrak) jõudis Elisa Raamatusse kuu aega varem kui füüsilistesse raamatupoodidesse.

«Raamatute digilaenutusse andmisest on eelkõige kasu lugeja uue, e-raamatu lugemise harjumuse kujundamisel,» ütles Varraku direktor Priit Maide. «Ootan suure huviga Elisa Raamatu laenutustulemusi, on nad ju kõigest kuu aega toiminud.» Oktoobri lõpus tegevust alustanud Elisa Raamatu teenus läks edukalt käima, Hiiepuu sõnul on neil juba üle 5000 registreerunud kliendi. Uuele liitujale on teenus kaks nädalat tasuta, hiljem hakatakse küsima 8,99 eurot kuutasu.

See, millised raamatud näiteks Varrak digilaenutuseks kättesaadavaks teeb, sõltub eeskätt raamatu sisust. Valdavalt valitakse tekstiraamatuid, kuna piltidega e-raamatu e-pubʼi formaati viimine on Maide hinnangul liiga kallis.

Kuidas töötab Elisa Raamat?

Teenuse kasutamiseks tuleb alla laadida iOSi või Androidi rakendus, Windows Phone’i kasutajad jäävad, nagu paljude digiteenuste puhul ikka, pika ninaga. Teenuse kasutamiseks ei pea olema Elisa lepinguline klient ja seda saab kasutada ka välismaal viibides.

Raamatute sirvimiseks ja laenutamiseks peab tahvelaravuti või nutitelefon olema internetiga ühendatud, aga pärast raamatu allalaadimist saab seda kasutada off-line-režiimis. Nii võib raamatuid lugeda ka lennukis, kus netiühendust ei ole, või puhkusel, kus muidu lisanduksid kopsakad rändlustasud. Korraga saab oma seadme riiulis hoida üheksat raamatut.

Lugemiskeskkond ise on üsna minimalistlik ja pakub vaid põhifunktsioone. Seadistada saab tausta värvi: valge, kollakas või öösel lugemiseks must, samuti teksti suurust. Valida on kolme kirjatüübi vahel ja see ongi kõik. Puudub tekstisisene otsing, ka ei saa teksti selekteerida, markeerida ega märkusi teha.

Samuti ei saa lugemiselamusi sotsiaalmeedias jagada, mis nutirakenduse puhul tunduks lausa iseenesestmõistetav. Küll aga saab lisada järjehoidaja (ainult üks raamatu kohta). Ühe kontoga saab Elisa Raamatut kasutada kahes seadmes, nt tahvlis ja telefonis. Kui mõlemad seadmed on veebiga ühendatud, siis sünkroniseeritakse lugemisjärg nende vahel.

See on lihtne ja mugav sisuteenus eeskätt meelelahutuskirjanduse lugemiseks. Ilmub ju hulganisti selliseid raamatuid, millega tahaks tutvuda, aga päris riiulis kõigi jaoks ruumi ei ole. Rakenduses on raamatud jaotatud žanrite kaupa: ilukirjandus, noorsookirjandus, hobid, kodundus jne. Otsida saab raamatuid pealkirja ja autori järgi.

Elisa nutirakendusel on kaks väga tugevat eelist: raamatuid saab laenutada kodust väljumata ning kunagi pole hirmu, et huvitav raamat on just välja laenutatud, nagu päris raamatukogus uuema kirjandusega pahatihti juhtub. Raamatusõber, kes kuus vähemalt ühe raamatu ostab, võiks kindlasti Elisa rakendust katsetada. Keskmiselt poole raamatu hinna eest kuus saab ligi enam kui tuhandele teosele, see on igati kasulik kaup. Ja kui valik end ammendab, võib teenusest hõlpsasti loobuda. Teenust ei saa kasutada arvuti veebilehitsejas, vaid ainult mobiilseadmetes.

Tasuta e-raamatulaenutus ELLU

Paari aasta eest alustanud digiraamatukogu ELLU on erinevalt Elisast tasuta teenus, nagu ka füüsiline raamatukogu. Praegu saab elektrooniliselt laenutada 987 nimetust (sh 125 nimetust tasuta saadud – kultuuriministeeriumi toetusprogrammi «EESTI KIRJANDUS e-raamatud» kaudu) ja ligi 2000 tasulist litsentsi. Ühe litsentsi eluiga vastavalt kokkuleppele Eesti Kirjastuste Liiduga on 2014. aastal 20 laenutuskorda (varem oli 35 laenutuskorda). Novembri lõpus oli ELLUs 3610 kasutajat.

Kõige suurem erinevus nende kahe teenuse kasutamises on see, et kui Elisa on täiuslikult mobiilne, siis ELLU aheldab kasutaja arvuti külge, sest töötab vaid veebilehitsejas. Mobiilsed rakendused puuduvad. Teoreetiliselt saab ELLU avada muidugi ka tahvelarvuti sirvikus, kuid mobiilse seadmega on rakenduses toimetamine ikkagi loomulikum.

ELLU vajab lugemiseks pidevat võrguühendust, seega jääb lennukis lugemine vaid unistuseks. Ühes asjas sarnaneb ELLU veel pärisraamatukoguga. Nimelt on raamatukogul iga konkreetse raamatu laenutamiseks teatud arv litsentse. Nii juhtub pahatihti, et mõne populaarse või värske raamatu kõik litsentsid on hõivatud, st keegi loeb neid. See on nagu päris raamatukogus: tuleb end järjekorda panna ning oodata, et keegi raamatu «tagastaks». Elisa rakenduses seda piirangut ei ole.

Kasutajaliides pakub täpselt samu võimalusi, täpsemalt piiranguid, kui Elisa oma, ainult kirjatüüpe on valikus viis. Sotsiaalne integratsioon, teksti markeerimine ja märkuste tegemine on välistatud, küll aga saab teha tekstisisest otsingut. Kui Elisal on raamatuvaliku hõlbustamiseks teosed üheksasse kategooriasse jagatud, siis ELLUs leiab neid üle 40.

Pärast avamist on keskraamatukogu teenindusdirektori Triinu Seppami sõnul loodud järgmised võimalused.

  • Lugejad saavad sisse logida ka ID-kaardi või Mobiil-IDga.
  • Esilehelt saab valida alarubriigi «saadaval raamatud» – sealt leiab e-raamatud, mida on kohe võimalik laenata ehk mille litsentsi ei kasuta juba keegi teine.
  • Peale selle, et oma kontolt näeb lugeja praegusi laenutusi ja laenutuste ajalugu, saab nüüd valida jälgimiseks oma lemmikautoreid, et hoida ennast kursis just nende e-raamatutega ELLUs.

Kokkuvõtteks

Kasutusloogikast lähtudes ületab Elisa tasuline igas aspektis ELLU tasuta teenuse nii lugemismugavuse kui ka raamatukogu suuruse poolest. Nagu ameeriklased ütlevad: sa saad, mis su raha väärt on. Kui asi on tasuta, siis pole kellegi motivatsiooni seda arendada. Küll aga tasub usaldada kasumit taotlevat kapitalisti: ta tahab pakkuda toodet, mille eest inimesed on valmis maksma. Elisa pea üheksaeurone teenus tasub ennast digiraamatu-huvilisele kindlasti ära.

Kahjuks ei saa kumbagi teenust kasutada e-tindiga e-lugeris, mis on kõige silmasõbralikum e-lugemise moodus. See on ka mõistetav: iga suurem e-lugeri tootja üritab arendada ka oma sisuteenust, st raamatupoodi, ega taha loomulikult teisi tegijaid oma keskkonda lasta. Nii jääbki siinkirjutaja öökapile kaks seadet: võõrkeelset kirjandust loen Amazon Kindle’is, aga selle kõrval on kindlasti tahvlis Elisa Raamat eestikeelse sisu jaoks.

Seotud lood
03.12.2014 05.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto