Sisukord
Arvamus
Postimees
04.12.2014
Eesti Horoskoop dilbert Mälumäng male Vene pool ei näita vähimatki vastutulekut palju õnne Professor: eestlased ei sure iial välja Ilmasõjas käinud marsivad internetti tagakülg Koostöökogu lõikaks «puugid» välja Kaitsja: vangina ei ole Kohver Venemaale vajalik Ajaloomuuseumis avati näitus Saksa okupatsioonist Eesti lühiuudised Eestimaalaste kingitud klaver alustab teed Ukrainasse Puudega laste hoiu raha väheneb Majandus Eesti kulutused teadus- ja arendustegevuse langesid 14 protsenti Riigikogu eraldas raha haiglate ostuks ja rongide liisinguks Üleminekut SEPA massmaksetele pikendatakse aasta võrra Majanduse lühiuudised Kaupmehed on jõulumüügi suhtes optimistlikud Välismaa Islamiriik liidab vaenlasi ühiseks rindeks Endine NBA täht astus politseinike eest välja Arvamus Joris Van Bladel: fuck Euroopa Liit? Lugeja kiri: rahvussuhted Eestis Lugeja kiri: ajakindlat advendiaega Tiit Kändler: vapra maalisõduri tagasimarss Olev Remsu: Putin ja ajalugu Päeva karikatuur Juhtkiri: hoogtöö riigireformiga Irina Kablukova: kolmandale katsele Kultuur Goooddd!!! Ma tahan seda juba näha* Digilugeja rõõm: tasuta digiraamatulaenutuse kõrvale ilmus kommertsteenus Sport Spordi lühiuudised WADA sai Veerpalu ja Lallukka juhtumitega seoses olulise kohtuvõidu Mart Poomi hard core elu Valga alistas TLÜ/Kalevi, Tarvas võitis Dinamot Kalev plaanib Tallinna ulmelist staadioni Tartu Kass ja taat mängivad jõuluõhtut Tartu Postimees ootab piparkoogist meistriteoseid Naerda ja nutta tuleb näitlejannal laval üksi Sirje Leini teab, et lugemine nakkab Tartu kaalub raudteeületuskohana nii silda kui tunnelit Kolme auguga leib tõi võidu Volikogu arutab Tartu bussijaama planeeringu kehtestamist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: hoogtöö riigireformiga

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eile said avalikuks Eesti Koostöö Kogu ettepanekud riigireformiks (riigipidamise kava). Miks see sündmus tähtis on? Koostöö kogu on teatavasti presidendi algatusel ellu kutsutud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sõnal ühiskonnas kindlasti teatav kaal. Pealegi, kõrvuti «palgavaesuse» ja sealt tõukuvate maksuettepanekutega on just «riigireformist» sel sügisel saanud üks poliitikaväitluses enim korratud märksõnu. Ja mitte ilma põhjuseta, sest millal siis veel, kui mitte mõni kuu enne parlamendivalimisi võikski arutleda selle üle, millist riiki me tahame ning suudame ülal pidada. Hea, kui mõttetalgutest võtavad osa ka erakonnavälised kogud ja lihtsalt huvitatud kodanikud, sest nii saab arupidamine laiapõhjalisem ning otseses mõttes demokraatlikum.

Sellise debati üldistusvõime peaks muidugi olema tasemel, mis tõuseb kõrgemale mingite üksikküsimuste üle vaidlemisest. Ühe-kahe kosmeetilise muudatusega Eestis mingit riigireformi ei tule. Aga ei tohi ka alahinnata detailide olulisust, kuna tuntud ütluse järgi olevatki just nendes peidus saatan.

Vaadates konkreetsemalt koostöö kogu esitatud ettepanekuid, võib üksnes nõustuda neid läbiva punase joonega, mille võiks ehk sõnastada nii: vähendagem mõttetut tegevust. Muidugi on siinkohal võimatu korraks võluvitsaga lüüa ja riigi tegevusi automaatselt kahte kuhja jagada. Ent suund sellele, et toota vähem mõõdikuid, aruandlust, kõikvõimalikku metatasandi bürokraatiat, võiks ju olla päris hea.

Tegeleme põhiliste asjadega – sellega, mis mõjutab otseselt kodanike heaolu. Loobume kulukatest pseudotegevustest, sest vähem ongi tihtipeale rohkem. Seda ka regulatsioonides ja seadustes – ei pea ju sugugi igat Eesti inimese eluseika kümnete normidega sätestama ja kontrollima.

Kui riigireformi ettepanekute sünteesiks kujunebki mõte, et lumepallina paisuvale reeglirägastikule ning iseend suurendavale, end läbipaistmatute sihtasutuste ja muude manuliste koorikuga katvale riigiaparaadile tuleb kasuks üks korralik saleduskuur, pole see tänavune mõttevahetus mitte asjata kulunud aeg.

Üks päris fantaasiarikas mõte tuli koostöö kogult ka – see puudutab parlamendi töökorraldust. Idee on muuta riigikogu mitteprofessionaalseks, ta võiks koguneda hoopis harvem kui praegu. See viib paraku mõtted kunagisele ülemnõukogule, kes tuli kokku üliharva, tõstes vaid üksmeelselt kätt mujal (parteis ja presiidiumis) juba heaks kiidetu poolt. Ei saa eitada, et parlamendipoliitika tundub tihtilugu räpane ja tülikas, ent tõenäoliselt ei õnnestu lääne tüüpi demokraatlikus riigis seda siiski millegi väga uudsega asendada.

Seotud lood
03.12.2014 05.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto