N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maailm vajab mitte-kangelast

Urve Eslas
, Postimehe arvamustoimetaja
Maailm vajab mitte-kangelast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Richard Wilson
Richard Wilson Foto: Erakogu

Juhtimisekspert Richard Wilson on veendumusel, et kangelaste aeg on läbi ja maailm vajab uusi, mittekangelastest liidreid. Tema eestvedamisel ilmunud raportist «Antikangelane: varjatud revolutsioon juhtimises» rääkis autoriga Urve Eslas.

Kirjutate, et kangelasetüüpi juhid uute olukordade lahendamiseks enam ei sobi ning seetõttu vajavad inimesed uut tüüpi juhte. Mille põhjal väidate, et inimesed vajavad? Kui vaadata viimaste europarlamendi valimiste tulemusi või Eesti erakondade reitinguid, siis näib pigem, et inimeste vajadus kangelasetüüpi juhtide järele pole kuhugi kadunud.

Probleemid, millega me praegu tegelema peame, on palju komplekssemad kui varem – kliimamuutused, maailma majanduse olukord, rahvastiku ränne – ja neile ei ole lihtsaid või enesestmõistetavaid lahendusi. Neid probleeme ei ole võimalik lahendada kangelasjuhtidega, kes on sageli liiga enesekindlad ja enesekesksed, kelle empaatiavõime on suhteliselt väike, kes on oma põhimõtetes jäigad ning kes ei ole mingi hinna eest nõus tunnistama teadmatust või ebakindlust.

Väga komplekssete probleemide juures on üks oluline asi: keegi ei tea, millised lahendused sobivad. Seetõttu vajatakse juhte, kes on pigem paindlikud, avatud meelega, uudishimulikud, oskavad näha suuri mustreid ja kaasata mitmetest kultuuridest lähtuvaid arusaamu. Ja kes suudavad taluda ning tunnistada ebakindlust.

See, et probleemide lahendamisel on neist omadustest kasu, ei tähenda alati, et see on just see, mille valijad valivad.

Üks väärarusaam on see, et mittekangelane tähendab igas olukorras kompromissialdist inimest. Mittekangelase peamine omadus on paindlikkus. On olukordi, milles peab olema otsustav, käituma nagu tuletõrjuja või sõjamees, kes teeb otsuse ja läheb. Kui maja põleb, siis tuleb päästa inimesed, mitte otsida konsensust. Maailmas on praegu olukordi, kus on vaja just tuld kustutada.

Näiteks ei arva ma, et peaksime Ebola-kriisis otsima rahvusvahelist konsensust. Selle asemel tuleb tegutseda. Seda võiks nimetada kangelase tüüpi käitumiseks.

Mittekangelasel on võime valida, kas käituda vastavalt olukorrale kangelasena või mitte-kangelasena. On olukordi, milles tuleb tunnistada oma teadmatust ja küsida teistelt.

Raportit lugedes oli mul tunne, et see on kümmekond aastat hiljaks jäänud. Aastakümneid oli Euroopa Liidus suhteliselt rahulik, tõsisemaid sisekonflikte ei olnud, välisoht oli pea olematu ja valijatel sai tekkida arusaam, et peale karmikäelisuse on muid väärtusi, et poliitiku juures on oluline paindlikkus.

Nüüd on olukord veidi pingelisem. Kui aga olukord muutub pingelisemaks, kipuvad muutuma olulisemaks mitte laiemad probleemid, vaid just kitsamad ja isiklikumad: mitte globaalne soojenemine, vaid oma riigi julgeolek, mitte maailmamajanduse tulevik, vaid see, mis toit homme poes maksab ja kas palk tõuseb. Sellisel ajal kalduvad valijad valima kangelasi, kes oskavad jätta mulje, et teavad, mida teha, ega küsi teistelt.

Võiks ka öelda, et see dokument on 60 aastat hiljaks jäänud. Me oleme alati hiljaks jäänud. See, kuidas praegu valmistatakse ette juhte, ei aita neil hakkama saada komplekssete probleemidega. Paljudele probleemidele lähenetakse nii, nagu oleksid need tehnilised. Poliitikud käituvad mehaaniliselt, sest lähtuvad piiratud hulgast faktidest, mis nende maailmavaatega sobivad, selle asemel, et suhtuda lahendamist vajavatesse küsimustesse suurema alandlikkusega ja tunnistada, et nad teavad vaid väikest osa kõigist faktidest, mida oleks vaja teada. Vähene empaatiavõime ei luba neil aru saada inimestest, kes kannatavad puudust, samal ajal kui selles ringkonnas, kus sina liigud, teenitakse miljoneid.

Kui palju mittekangelase tüüpi poliitikuid on?

Palju ei ole, sest süsteem toidab võistlemist ja seetõttu on raske olla tundlik ja avatud meelega. Viimasel ajal olen palju mõelnud juhtimise ja konteksti seosele, kuna olen näinud, kuidas mitmed inimesed, kes oleksid head mittekangelastest juhid, on otsustanud poliitikasse mitte minna. Seetõttu on poliitikute hulgas üsna vähe neid, kellel oleks need omadused, mida praegu vaja on. Kohalikul tasandil on neid palju enam.

Poliitikud on sageli selle kultuuri toode, kust nad pärit on, või muutuvad selle kultuuri osaks. Ma arvan, et Tony Blair ja David Cameron olid kunagi seda tüüpi liidrid, kuid olud tegid oma töö, sest viis, kuidas poliitika toimib, ei soosi sellist lähenemist.

Kui süsteem loob kangelasetüüpi juhte ja teiselt poolt inimesed kalduvad valima kangelasetüüpi juhte, siis kuidas seda olukorda muuta?

Harimine, selgitamine, rääkimine pakuvad võimaluse, sõltuvalt sellest, kellega on tegu. Kui minna tagasi põhilise juurde, siis niipea, kui sa ei püüa leida ise kõiki lahendusi ja tunnistad endale oma piiratust, on midagi juba muutunud.

Kui mitut poliitikut sa tead, kes ütleks, et nad ei tea vastust? Kui nad seda tunnistaksid, oleks järgmise sammuna loomulik, et nad küsiksid inimestelt. Inimesed respekteerivad ausust ja hindavad seda, kui neilt küsitakse. See peaks olema koostöö – üks ütleb teisele: ma vajan sind, et seda ühiskonda muuta, ja teine ütleb: ma vajan sind, et saada neid otsustamiseks vajalikke detaile, mida ma veel ei tea. Aga Suurbritannias ei küsita valimistevahelisel ajal inimestelt isegi seda, mida nad arvavad.

Sellised liidrid nagu Mandela on olnud väga teadlikud oma piiratusest. On oluline osata olla avatud ja haavatav, sest see aitab  kaasa oskusele mõelda, kuidas koondada enda ümber inimesi, kes teavad ja oskavad asju, mida mina ei tea ega oska. Oskus võtta samm tagasi ja öelda: mul ei ole kõiki vastuseid, mul ei ole kogu vajalikku informatsiooni, kuid mul on idee, kuhu ma tahaksin teid viia.

Muide, otsustasin kandideerida Suurbritannia üldvalimistel. Ma nõustan riike, parlamente ja valitsusi uut tüüpi juhtide kohta, mõtlesin, et peaks selle ise järele proovima. Ma ei oska öelda, mis on lahendus, sest seda tuleb alles otsima hakata, aga ma oskan öelda, mis on valesti ja mis ei tööta.

Märksõnad
Tagasi üles