N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mälestiseks on saamas sadakond möödunud sajandi ehitist

Merike Teder
, reporter
Mälestiseks on saamas sadakond möödunud sajandi ehitist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Muinsuskaitseamet on asunud omavalitsusi teavitama möödunud sajandist pärit väärtuslikest ehitistest, mida eksperdid soovitavad mälestiseks tunnistada. 

Kokku on selliseid objekte üle Eesti 114 – nende seas on nii tsaariaegseid, vabariigi kui nõukogude ajastust pärit ehitisi. Välja on valitud nii ühiskondlikke, tööstushooneid, puhkekomplekse kui ka eramaju.

Omavalitsusi teavitatakse selleks, et nad oleksid teadlikud kaitse alla võtmise ettepanekust ja saaksid näiteks potentsiaalse mälestise lammutusloa taotluse puhul hoone väärtuslikkust arvesse võtta. Samuti küsitakse omavalitsustelt infot ehitisi puudutavate dokumentide kohta ja ka arvamust hoonete kaitse alla võtmise kohta.

«Arvestades omavalitsustest saadud infot ja arvamusi, võib mõnedel juhtudel ehitise mälestiseks tunnistamine osutuda võimatuks või mittevajalikuks,» ütles muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk. «Ehitiste puhul, mille kaitse alla võtmine on siiski võimalik ja vajalik, jätkatakse menetlust omanike ja valdajatega suheldes. See võtab kindlasti aega veel mitmeid aastaid.»

Ettepanekud tehti mitmeaastase töö tulemusel. 2007.–2012. aastal viidi läbi projekt «Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs». Projekti raames tehtud ettepanekutest on sel aastal kaks ehitist juba ka mälestisteks tunnistatud: Loksa autobussijaam (1939. a, projekteeris arvatavasti Elmar Lohk) ja Viljandi tuletõrjedepoo (1977. a, arhitekt Toomas Rein).

Märksõnad
Tagasi üles