N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kasvuhüpe tuli eksportides

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Kasvuhüpe tuli eksportides
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
ATC-l pole ekspordi- ja arendusjuhi Kadiliina Kuusiku sõnul ühtegi konkurenti, on üksnes koostööpartnerid, sest igaüks tahab midagi müüa ja midagi osta.
ATC-l pole ekspordi- ja arendusjuhi Kadiliina Kuusiku sõnul ühtegi konkurenti, on üksnes koostööpartnerid, sest igaüks tahab midagi müüa ja midagi osta. Foto: Kristjan Teedema

Juba 1990ndate lõpus tegevust alustanud ettevõte sai alguse vajadusest varuda sööta ühele seafarmile. Kõigepealt hakati kokku ostma teravilja, siis söödakomponente. Õige pea hakkas äri laienema, kuid kasvuhüppeni jõuti alles paar aastat tagasi. Umbes samal ajal alustas ettevõttes tööd ekspordi- ja arendusjuht Kadiliina Kuusik ning eesmärgiks sai kogu ettevõtte arendamine, turundamine ning põllumajandussaaduste turustamine Eestist väljaspool.

2013. aastal kasvas ATC käive võrreldes eelneva aastaga suisa 76 protsenti, 10,6 miljoni euroni. Ka tänavune saab Kuusiku sõnul olema kasvuaasta, kuid veidi tagasihoidlikum, kuna kiirelt laienedes kuuluvad asja juurde tagasilöögidki, liiati mõjutab äri keeruline olukord Venemaal. Ekspordikäibeks ennustavad nad aasta lõpuks aga juba ligi 4,5 miljonit eurot.

ATC ostab ja müüb kõiki Eestis kasvatatavaid põllumajandussaadusi. Põhilised on teravili, kaunviljad ja õlikultuurid, aga kaubeldud on ka kartuli, sinepiseemnete ja köömnega. Lisaks imporditakse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt söödakomponente, mida müüakse Eesti talunikele.

Kuusik peab ATC koduturuks kõiki Balti riike, kuna vahemaad on siin veoautodega kauba vedamiseks piisavalt lühikesed. Eelmisel aastal loodi Lätti filiaal ja usinalt tegutsetakse ka Leedus. Juba toimib koostöö hästi Soomega ning sealnegi andmebaas ja suhted arenevad mühinal.

Ka väike on koorem

Kui suured turustajad tegelevad tavaliselt väga suurte kogustega, siis üks ATC eeliseid on Kuusiku sõnul paindlikkus. «Kui meie ostujuhile helistab talunik ja tal on ainult üks koorem, siis meie püüame ka selle maha müüa. Isegi halva kvaliteediga toodangule leidub ostja – kui näiteks teravili on kasvama läinud või haisuga, sobib see biokütusetehasele,» selgitas Kuusik.

ATC veabki koormaid peamiselt veoautodega, mitte laevadega, ning seega peavad nad kalli transpordiviisiga kasumi teenimiseks rohkem vaeva nägema. Nii et kui tavaline teravili müüakse peamiselt Balti riikides ja Soomes, siis läände viiakse peamiselt mahetooret, kuna seal on sellel parem hind ja marginaal kannatab nii kaugele viimise välja. Eesti mahekaupa viiakse nüüd juba nii Prantsusmaale, Hollandisse kui ka Saksamaale.

Selles äris on Kuusiku sõnul kõige olulisem klientide võrgustik. «Meil on kaardistatud peaaegu kõik sektori ettevõtted, see oli ja on tohutu töö. Meil on ligi 4000 koostööpartnerist koosnev andmebaas. Loomulikult kogu aeg koostöö ei toimi, hinnad ei klapi, aga me teame täpselt, mida mingi klient mingil ajal mis hinnaga ostab ja müüb,» rääkis Kuusik.

Kliente on ka näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, kuid neile pole Kuusikul sageli vajalikku pakkuda, kuna Eesti turg on nii väike ja siit pole kõike saada. «Näiteks oleks mul Prantsusmaale vaja korralikku toiduhernest, Saksamaale sinepit ja köömnet, mis peaks Eestis kenasti kasvama, aga mul ei ole neile pakkuda,» ütles ta. «Ma näen järjest rohkem auke. Olen koostööd teinud ka põllumajandusministeeriumiga ja tean, milline on mahekultuuride olukord Eestis. Vaja oleks näiteks nii mahe- kui ka tavalist köömnet ja sinepit, aga eestlane ei teagi, et sellisele asjale nõudlust on. Tunda on, et kasvatajate ja turustajate vahel on infosulg, mis tuleks murda.»

Teaduslik tulevik

Edu välisturgudel innustab ettevõtet haaret veelgi laiendama – koostöös teadlastega loodetakse Eestis kokku ostetud saadusi ühel päeval ise väärindada. «Selleks on vaja täpselt kaardistada, mida Eesti turul on. Ei ole mõtet liine või tootmist teha, kui pole kindel, et toorainet Baltikumis jagub,» põhjendas Kuusik.

Üksikasjalikke tooteideid ta veel nimetada ei tahtnud, kuid kaks teaduskoostööd kolmest on juba tulemuse toonud. Investeerimisotsust pole siiski veel tehtud.

Turustamisäri tähendab Kuusiku sõnul seda, et neil pole ühtegi konkurenti, on üksnes koostööpartnerid. «Me teeme kõigiga koostööd – kõigilt sektori ettevõtetelt kord ostame, kord müüme. Oleme hästi avatud,» ütles ta.

Arenemisruumi on Kuusiku hinnangul selles valdkonnas aga lõputult. «On väga palju nišše, mida arendada. Kogu mahevaldkond, aga ka söödakomponentide valdkonnas on palju tooteid, mida veel ei kasutata,» rääkis ta. «Eesti talunikud ei ole harjunud paljusid asju söödaratsioonis kasutama ja nende teadlikkust tuleks tõsta. Oleme ise teinud väikseid koolitusi, et tuua Eestisse uusi tooteid.»

Kuusik leiab, et Eesti põllumajandus vajab uusi teadmisi laiemaltki. «Miks lääneriikides on samadel põldudel saak kaks-kolm korda suurem? Järelikult oleks vaja meie talunikke veel harida. Tahame kaasa aidata ka selle valdkonna üldisele arengule.»

Kuusiku sõnul jätkab ATC AS Baltikumi turu kaardistamist ning panustab ekspordile, eriti just maheekspordile. Lisaks suureneb pidevalt ATC meeskond, et suurema töömahuga hakkama saada.

  • ATC AS
  • Omanik ja juhatuse esimees Asso Mägi
  • Käive 2011. a: 3 344 194
  • Käive 2012. a: 5 990 675
  • Käive 2013. a: 10 564 128
  • Kasum 2011. a: 14 169
  • Kasum 2012. a: 186 409
  • Kasum 2013. a: 172 623
  • Ekspordikäive 2012. a: 564 982,43
  • Ekspordikäive 2013. a: 3 628 199,50
Tagasi üles