2013. aastal kasvas ATC käive võrreldes eelneva aastaga suisa 76 protsenti, 10,6 miljoni euroni. Ka tänavune saab Kuusiku sõnul olema kasvuaasta, kuid veidi tagasihoidlikum, kuna kiirelt laienedes kuuluvad asja juurde tagasilöögidki, liiati mõjutab äri keeruline olukord Venemaal. Ekspordikäibeks ennustavad nad aasta lõpuks aga juba ligi 4,5 miljonit eurot.
ATC ostab ja müüb kõiki Eestis kasvatatavaid põllumajandussaadusi. Põhilised on teravili, kaunviljad ja õlikultuurid, aga kaubeldud on ka kartuli, sinepiseemnete ja köömnega. Lisaks imporditakse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt söödakomponente, mida müüakse Eesti talunikele.
Kuusik peab ATC koduturuks kõiki Balti riike, kuna vahemaad on siin veoautodega kauba vedamiseks piisavalt lühikesed. Eelmisel aastal loodi Lätti filiaal ja usinalt tegutsetakse ka Leedus. Juba toimib koostöö hästi Soomega ning sealnegi andmebaas ja suhted arenevad mühinal.
Kui suured turustajad tegelevad tavaliselt väga suurte kogustega, siis üks ATC eeliseid on Kuusiku sõnul paindlikkus. «Kui meie ostujuhile helistab talunik ja tal on ainult üks koorem, siis meie püüame ka selle maha müüa. Isegi halva kvaliteediga toodangule leidub ostja – kui näiteks teravili on kasvama läinud või haisuga, sobib see biokütusetehasele,» selgitas Kuusik.
ATC veabki koormaid peamiselt veoautodega, mitte laevadega, ning seega peavad nad kalli transpordiviisiga kasumi teenimiseks rohkem vaeva nägema. Nii et kui tavaline teravili müüakse peamiselt Balti riikides ja Soomes, siis läände viiakse peamiselt mahetooret, kuna seal on sellel parem hind ja marginaal kannatab nii kaugele viimise välja. Eesti mahekaupa viiakse nüüd juba nii Prantsusmaale, Hollandisse kui ka Saksamaale.