Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1900. aastal

Tellijale Tellijale

Muusikalise hariduse edenemisest rahva keskel. Küsimus, et rahva keskel muusikast haridust tarvis edendada on, ei kao ammust ajast ajalehtede veergudelt. Laulu ja muusika kasvatav tähtsus, nende mõju rahva kõlbluse kohta ei tarvita selle järele, mis asjatundjad isikud selle kohta mitmel ajal ütelnud on, enam mingisuguseid seletusi. Palju kahetsemist sünnitab praegune vana Vene rahvalaulu muutmine nende keskel, kellele Vene laul kallis on, mitte ainult tema sisu poolest, vaid ka muusikalisest küljest. Aega, mida rahva luule praegu elab, peab kahtlemata erandliseks ehk õigem haiglaseks asjaks pidama. Muutunud ühiseluliste ehk sotsialsete ja majandusliste elu tingimuste mõjul on rahvalaul, mis rahva ilmavaate peegel on, tema vaimlist elu, tema olu ja tundmusi kujutab, inetu sihi saanud: et ta vabrikus, kasarmus, trahteris sünnib ja sagedasti kõlvatust kirjeldab, mis maal tundmata on, siis on ta alatut ja kõlvatut laadi.

See nähtus on vastuvaidlemata ajutine. Rahvalaul kiratseb, aga tema muutumine ei näita sugugi, et rahvaluule kadumas on; ümberpöördud, peab arvama, et ajajooksul, kui uute voolude läbi vapustatud rahva elu selgub, kui uued rahva aated selgeks saavad, jälle tõsiseid rahva laulu-tööd ilmuvad, millel uued aated ning vaated ja täiesti uuendatud sisu on. Sellepärast tuleb arvata, et praegu rohkem, kui millalgi teisel ajal, soovitav oleks rahva vabale luulele appi tulla sellega, et temale tõsisema muusikalise hariduse edenemise läbi täielikumaid eeskujusid pakutaks.

08.12.2014 10.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto