Sisukord
Välismaa
Postimees
09.12.2014
Eesti Horoskoop dilbert Mälumäng male tagakülg palju õnne Eesti lühiuudised Politsei võib vormi külge saada mikrokaamerad Nõmme korterid on kõige odavamad Väidetav peksja on ekspertiisi järgi süüdiv Lahkeid annetajaid on SDEs peale Ossinovskigi Kihnu sai vahva sadamahoone Abi sotsidele tuleb papa Ossinovski vahendusel Venemaalt Vene teleinimesed ootavad uuelt kanalilt järjepidevust Kodutu lõikas soomlasel kõrvad peast Majandus Raport: Eesti pensionäride hulgas on vaeseid suhteliselt vähe Majanduse lühiuudised Piimafarmid läksid lehmade toidulaua kallale Välismaa Euroopa püüab Türgit enda poole tirida Arvamus Kõva sõna Artemi Troitski: vaenulikud hääled Mart Nutt: mis riigis me sündisime? Postimees 1900. aastal Jüri Heinla ja Mehis Sihvart: tulevikus kehtib seadus siis, kui ta on pilves Vreni Veskimägi: kas Eesti vajab LNG terminali? Juhtkiri: taat ja telekanal Argo Ideon: ükskõik Sport Spordi lühiuudised Kirsipuu: Eesti ratturid pole dopingudoktoriga seotud Eesti suur võimalus – loos tõi soodsa alagrupi Kas Norra ülevõim tapab suusatamise? Tarbija Wire – uus minimalistlik suhtlusrakendus Sony jätkuvalt küberrünnakute ohver Tartu Sirje Potisepp: Tartumaa tööstused väärivad tarbija poolehoidu Lagunevad lasteaiahooned sunnivad valusaid valikuid tegema Tartu lasteaiad on ettekirjutused täitnud Tartu vajab juurde kümmekond bussi Jõulupuude hinnad pole tõusnud Teatriarvustus. On nostalgialaine Tartu peal Jüri Kõre: üürieluase – kellele ja milleks? Arg ja ettevaatlik sinikael elab Tartu linnas kui julge hunt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Euroopa püüab Türgit enda poole tirida

2 min lugemist
Euroopa Liidu välispoliitika esindaja Federica Mogherini ja Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu. FOTO: AFP/SCANPIX

Eile alustas Türgis kahepäevast visiiti Euroopa Liidu uus välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle eesmärgiks on tugevdada liitlassuhteid võitluseks Islamiriigi (IS) äärmuslastega ja liita Venemaaga suhteid soojendav Türgi tugevamalt Euroopaga.

«Süüria kriis on päevakavas üks peamisi teemasid,» kinnitas ELi ametnik eile uudisteagentuurile AFP. Lisaks kohtumistele president Recep Tayyip Erdoğani, peaminister Ahmet Davutoğlu ja välisminister Mevlüt Çavuşoğluga on ELi delegatsioonil kavas külastada ka riigi lõunaosas paiknevaid põgenikelaagreid.

Mogheriniga koos osalevad visiidil ka laienemisvolinik Johannes Hahn ja humanitaarabivolinik Christos Stylianides. Nii kõrgetasemelist ELi delegatsiooni ei ole Ankaras enam aastaid käinud, mistap saadab see Brüsseli ametnike sõnul ka Euroopa Komisjonilt väga selge sõnumi – sidemeid Türgiga peetakse oluliseks.

ELi ametnikud kinnitavad, et suhted Türgiga ei vaja praegu vastuoludest hoolimata uut algust – ärisidemed on tugevad ning poliitiline suhtlus on olnud küll keeruline, ent pole kunagi soiku jäänud. «Visiit Türki on tugev märk ELi-Türgi suhete strateegilisest olulisusest ning meie soovist tihendada seotust jagatud huvide ja ühiste väljakutsete tõttu,» rääkis Mogherini enne visiiti.

Euroopa jaoks probleemseid kohti suhtluses Türgiga aga jagub. Võitluses otse piiri taga võimutsevate ISi äärmuslastega süüdistatakse Türgit liigses passiivsuses – riigilt oodatakse aktiivsemat sekkumist nii lahinguväljal kui ka sageli just läbi Türgi konfliktipiirkonda reisivate uute džihadistide peatamises. Viimase küsimusega tegeleb Türgis täna ka sinna ühepäevasele visiidile suunduv Ühendkuningriigi peaminister David Cameron, kes on mures džihadistidega liitunud Suurbritanniast tulnud isikute pärast.

Türgi ei ole seni liitunud Ukraina kriisi tõttu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega, ehkki Euroopa seda sooviks. Ka külastas Türgit möödunud nädalal Venemaa president Vladimir Putin, kes lubas, et Türgi hakkab saama senisest soodsamat gaasi ning South Streami gaasijuhtme projekt hüljatakse ja alustatakse uut just nimelt koostöös Ankaraga. Eile teatas ka Gazprom juba uue Türgi projekti jaoks mõeldud firma registreerimisest. Sestap on ametnike sõnul ka ELi visiidi päevakorras kindlasti energiaküsimused ning võimalus tugevdada Türgi positsiooni gaasi transiitmaana.

Ehkki EL on kinnitanud, et lähema viie aasta jooksul ei ole plaanis uusi liikmeid ühendusse võtta, kinnitas Hahn visiidi eel, et on pühendunud Türgi liitumisläbirääkimiste graafikus püsimisele. Erilisi arenguid Türgi võimaliku ELiga liitumise osas toimunud ei ole, ehkki sellekohaselt kõnelused algasid ametlikult juba 2005. aastal. Protsessi on muuhulgas takistanud Türgi territoriaalsed vaidlused Küprosega, mis võivad arutluse alla tulla ka praegusel visiidil.

Viimastel aastatel torkab üha enam silma ka Türgi inimõiguste olukord ja Erdoğani juhtimisel üha religioossemaks muutuv poliitika. Erdoğani partei juhtimisel on püütud kehtestada ka ligipääsu sotsiaalmeediale. Nüüdne president on sealjuures süüdistanud Euroopa riike nii möödunud aastal Istanbulist alguse saanud ulatuslike rahutuste õhutamises kui Egiptuse riigipea Mohammed Morsi sõjaväelise kukutamise passiivses jälgimises.

Mitmed ELi liikmesriigid seisavad jätkuvalt Türgi liitumisele vastu just selle valitseva religiooni, islami tõttu. Ja eile kerkis üles ka järjekordne sekulaarset riigikorda toetavaid türklasi tugevalt ärritav teema – haridusreformiga püütakse koole muuta veelgi religioossemaks ning president Erdogan kinnitas, et viib sisse ka kohustusliku araabia tähestikku kasutava osmanitürgi keele õpetamise. 

Seotud lood
    08.12.2014 10.12.2014
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto