Sisukord
Arvamus
Tänane leht
09.12.2014
Eesti Horoskoop dilbert Mälumäng male tagakülg palju õnne Eesti lühiuudised Politsei võib vormi külge saada mikrokaamerad Nõmme korterid on kõige odavamad Väidetav peksja on ekspertiisi järgi süüdiv Lahkeid annetajaid on SDEs peale Ossinovskigi Kihnu sai vahva sadamahoone Abi sotsidele tuleb papa Ossinovski vahendusel Venemaalt Vene teleinimesed ootavad uuelt kanalilt järjepidevust Kodutu lõikas soomlasel kõrvad peast Majandus Raport: Eesti pensionäride hulgas on vaeseid suhteliselt vähe Majanduse lühiuudised Piimafarmid läksid lehmade toidulaua kallale Välismaa Euroopa püüab Türgit enda poole tirida Arvamus Kõva sõna Artemi Troitski: vaenulikud hääled Mart Nutt: mis riigis me sündisime? Postimees 1900. aastal Jüri Heinla ja Mehis Sihvart: tulevikus kehtib seadus siis, kui ta on pilves Vreni Veskimägi: kas Eesti vajab LNG terminali? Juhtkiri: taat ja telekanal Argo Ideon: ükskõik Sport Spordi lühiuudised Kirsipuu: Eesti ratturid pole dopingudoktoriga seotud Eesti suur võimalus – loos tõi soodsa alagrupi Kas Norra ülevõim tapab suusatamise? Tarbija Wire – uus minimalistlik suhtlusrakendus Sony jätkuvalt küberrünnakute ohver Tartu Sirje Potisepp: Tartumaa tööstused väärivad tarbija poolehoidu Lagunevad lasteaiahooned sunnivad valusaid valikuid tegema Tartu lasteaiad on ettekirjutused täitnud Tartu vajab juurde kümmekond bussi Jõulupuude hinnad pole tõusnud Teatriarvustus. On nostalgialaine Tartu peal Jüri Kõre: üürieluase – kellele ja milleks? Arg ja ettevaatlik sinikael elab Tartu linnas kui julge hunt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: taat ja telekanal

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Kui võtta üldistavalt kokku argumendid, mis plaanitava uue venekeelse telekanali kriitikaks kõlanud on, siis on need sellised: me oleme sellega lootusetult hiljaks jäänud ning ju ei tule sellest ka midagi välja. Seega pole justkui mõtet panna projekti alla suurt hulka raha – sest teletegemine on alati kallis lõbu –, vaid seda oleks mõistlikum kasutada muudeks, hädapärasemateks asjadeks.

Mõlemad on head ja käepärased argumendid: need sobivad hästi mis tahes projekti juba ette mõttetuks kuulutamiseks. Ja samal põhjusel on need ühtlasi ka valed – või vähemalt ennatlikud.

Telekanalit ei saa teha või tegemata jätta seetõttu, et kellelegi tundub nii. Selleks on vaja teadmist, millel otsus põhineb.

Rääkides arusaamast, nagu oleks riik venekeelse kanali loomisega hiljaks jäänud, on see osaliselt õige, kuid see ei tähenda, et uue kanali loomine poleks õigustatud. Peamine probleem, mis selle sündimist (või kestmist – oleneb, kas olla seda meelt, et ETV 2 sai loodud venekeelseks kanaliks või mitte) takistab, on poliitiliste huvide ja ühiskondlike huvide segamini ajamine. Poliitilises mõttes on tegu olnud tulekustutamisega, kus iga kriisi järel tõuseb küsimus tulejutiga sabas päevakorda, kuid kukub kriisi möödudes taas sinna vähem oluliste asjade kuhja. Kui läheneda ka sel korral küsimusele poliitiliselt, sõltub selle venekeelse kanali päevakorral olek Ukraina kriisi ja Vene infosõja kestvusest, st neist elementidest, mis kuidagi meie kontrollile ei allu. Loota, et väliste ja ebakindlate tingimuste puhul saaks sündida midagi kestvat ja olulist, on üsna kummaline.

Samas, kui telekanalit vaadata mitte poliitilise, vaid ühiskondliku projektina, milles riik täidab oma kohust pakkuda eri inimgruppidele telekanali näol ühist suhtlemiskeskkonda, kust alguse saanud teemad sotsiaalvõrgustikes seda keskkonda edasi loovad, on see riigi sisemisest vajadusest tulenev teema. Ning see oleks juba palju stabiilsem ja kindlam alus, millele telekanalit rajama hakata.

Teine argument, mis puudutab seda, et nagunii ei tule midagi välja, on veidi eelmisega seotud. Mille järgi mõõdetakse, kas projekt on õnnestunud või mitte? On selge, et muutused ühiskonnas sünnivad väga pika aja jooksul. Riik peab tegema plaane mitte paari-, vaid paarikümneaastase perspektiiviga. Nii on ka telekanali puhul.

Kujundlikult rääkides on see nii nagu Lev Tolstoi loos taadist, kes istutas õunapuid, ehkki teadis, et ise ta nende vilju maitsta ei saa – oluline on see, et teised saavad, ja selleks peab ju keegi puud kasvama panema. Muidugi, kriitikud ütlesid, et taadi enese jaoks on nagunii juba liiga hilja, ehk ka seda, et nagunii see ei õnnestu, ja üldse, rahaga oleks targematki teha. Aga taat ikka istutas.

Toda taadi-mõtlemist oleks loodava telekanali puhul pisut rohkem vaja. 

Seotud lood
08.12.2014 10.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto