N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Putinit kritiseeriv Vene poliitik: olen ohust teadlik

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Putinit kritiseeriv Vene poliitik: olen ohust teadlik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lev Shlosberg.
Lev Shlosberg. Foto: TASS / Scanpix

Venemaa liberaalse opositsioonipartei Jabloko liikme, Pihkva oblastinõukogu saadiku ning ajalehe Pskovskaja Gubernija väljaandja Lev Shlosbergi (51) sõnul ei saa ükski president Vladimir Putini poliitikat avalikult kritiseeriv inimene end praegu Venemaal turvaliselt tunda.

Ukrainas langenud Pihkva dessantväelaste teemat uurinud Shlosberg sattus augusti lõpus tundmatute kurjategijate rünnaku ohvriks ning pidi veetma kümmekond päeva haiglas. Kuigi politsei algatas juhtunu uurimiseks kriminaalasja, ei ole ründajaid tuvastatud.

Shlosbergi rünnati 29. augustil. Mõni päev varem, 25. augustil avaldas Pskovskaja Gubernija loo Pihkva 76. õhudessantdiviisi sõdurite matustest ja sellest, et asjaolud viitavad nende hukkumisele Ida-Ukrainas.

Kui palju Vene sõdureid on teie andmetel Ida-Ukrainas hukkunud?

Täpset arvu teab ainult Vene armee ülemjuhatus. Ilmselt on hukkunud sadu ja saanud haavata tuhandeid, täpselt on seda võimatu öelda.

Arvestades mastaape, on Ukrainas praegu mitte vähem kui 10 000 Vene sõjaväelast. Ainuüksi Pihkva 76. õhudessantdiviisist on saadetud Ukrainasse vähemalt 2000 inimest. Kaudsete andmete põhjal võib järeldada, et hukkunud on vähemalt 10 protsenti Ukrainasse saadetud Vene sõdurite isikkoosseisust ja haavatute arv on umbes kaks korda suurem.

Kas teil on tõendeid Vene sõdurite kohta Ukrainas?

Seda kinnitavad sõjaväelaste ütlused, kellega olen rääkinud. Nende inimeste nimesid ei saa nende endi ohutuse huvides avalikustada. Nad andsid selle info mulle täieliku usalduse tingimustel, ilma õiguseta avaldada info allikat kolmandatele osapooltele.

Olete ajalehe Pskovskaja Gubernija väljaandja. Kas võimud on avaldanud ajalehehele paljastuste tõttu mingit survet?

Pskovskaja Gubernija nägi ilmavalgust 2000. aastal ja ajalehel on täiesti sõltumatu väljaande reputatsioon. Katsetel avaldada survet mulle, lehe toimetajatele või ajakirjanikele, ei ole mingit mõtet. See on võimudele hästi teada. Nagu ka see, et avalikustaksime kohe igasuguse katse meid survestada.

Võimetus saavutada oma eesmärke peatab võimu. Üldiselt vabastab meie tugev positsioon meid ebameeldivast suhtlusest võimudega. Seetõttu ei ole rakendatud meie suhtes mingit survet. Pealegi on Pskovskaja Gubernija võitnud mitu põhimõttelise tähtsusega kohtuprotsessi, sealhulgas valitsuse liikmete ja relvajõudude vastu. Need protsessid näitasid, et avaldasime kvaliteetset materjali ja suutsime ennast edukalt ka õiguslikult kaitsta.

Lisaks kõigile toob igasugune tegevus sõltumatu väljaande vastu võimude jaoks kaasa skandaali ja riski sattuda avalikkuse meelepaha alla. Sellist kuvandit ei soovi võimuorganid endale isegi mitte Venemaal.

Sattusite tänavu augustis rünnaku alla. Kuidas läheb selle kuriteo uurimine? Kas politsei uurib kriminaalasja korrektselt ja kas ründajate isikud on kindlaks tehtud?

Kriminaalmenetlus peatati umbes kuu aega tagasi, «kuna ei õnnestunud kindlaks teha isikuid keda võtta kriminaalvastutusele». Minule teadaolevalt üritasid korrakaitsjad tõepoolest ründajaid kindlaks teha ja menetlustoiminguid tehti korrektselt, kuid uurijad ei saavutanud edu. Ma näen, et võimud ei luba politseil hankida infot ja süüdlasi sealt, kus nad on – sõjaväelaste seas.

Ma üldiselt tean, kes tellis, kes organiseeris ja kes viis selle kuriteo täide. Loomulikult ma ei tea, kes on selle taga isiklikult, aga kuriteo skeem on selge. Mul on uurijaga normaalsed inimlikud suhted, aga ma saan aru, et tal ei lasta reaalselt tegelda minu juhtumiga seotud süüdlaste väljaselgitamisega.

Kas teie ründamine augustis oli ainus samalaadne juhtum või on midagi sarnast veel juhtunud? On teid ähvardatud?

See on ainus seesugune episood minu elus. Minu kui kodaniku ja poliitiku seisukohti ähvardused ei mõjuta ning minu poliitilised vastased teavad seda. Aga kindlasti olen end ähvardavast ohust teadlik.

Praegu ei saa mitte ükski avalikult Vladimir Putini poliitika vastu astuv inimene ennast Venemaal turvaliselt tunda. Igaüks teeb ise oma valiku.

Käisite novembris Eestis. Mida te siin tegite?

Esinesin Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuses avaliku loenguga «Vene ühiskond väljakuulutamata sõja tingimustes: mida inimesed näevad ja mõistavad». Pidasin loengu vene keeles, ilma eesti- või ingliskeelse tõlketa, sellest hoolimata oli mind kuulama tulnud umbes 50 inimest, nende seas mõned Venemaalt Tartusse õppima tulnud tudengid.

Mulle esitati palju küsimusi ja paljud kuulajad jätkasid arutelu ka loengu lõppedes. Minu jaoks oli väga huvitav kuulata Euroopa teadusliku auditooriumi arvamust.

Märksõnad
Tagasi üles