Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna tramm asus teele

Antonio Iglesias Sevilla trammitehase direktor FOTO: Erakogu
Tellijale Tellijale

Hola, senjoorid ja senjoriitad! Nagu näete ongi teie Tramm valmis! Oi-oi-oi, ja teie selles kahtlesite nagu tobukesed! Kas arvasite, et ega tänapäeval ei suudagi keegi enam Hispaania Trammi teha! Poleks ka ime! Ega ehtsa Hispaania Trammi tegemine ongi suur kunst! Justamento, amigos! Tõeliseid Trammi meistreid on tänapäeval vähe! See pole sul mingine käki tegu! Tõelisel Hispaania Trammil peavad olema Sevilla palisandripuust kaared, mida paenutada jäksavad ainult kõige tugevamad toreadoorid! Castiilia palisandripuust tugikaari tuleb ennem määrida Cordoba paella ja Madeira veiniga, et nemad hirmsat moodi ei krigiseks! Jah, arvata võib, et sellist imet ei ole teie maa rahvas ju varem näinud, sest nagu Tema Hiilgus Hispaania kuningas meile pärast senjoor Savisaarega kohtumist rääkis, vabandage väga, sõidavad teie pealinnas praegu mingisugused nn ungari «trammid», mis on, vabandage väga – üks naljanumber! Sellistel nn ungari trammidel ei ole ju õiget kõla, ega los dynamicot! Ainus, mida ungarlased teha oskavad, on pekk! Aga pekist juba Trammi ei tee. 

Meie Trammid on suurepärased kunstiteosed, nagu te ise peagi veenduda võite, kui meie imeline Tramm aupaukude saatel teie pealinna sisse veereb! Ja pange nüüd hästi tähele, see juhtub varsti! Teie Tramm on juba Konstantinoopolisse jõudnud! Ta ületas Alpid – sedasama metsikut mägiteed pidi, mida mööda Hannibal kord oma sõjaelevantidega Roomat vallutama siirdus! Ja siis heiskas ta Ateenas purjed ja seilas vastutuult üle Bosporuse väina Albaania rannikule, kust siis Türgi kaudu Poolasse läheb, et Peterburist Tallinna jõuda! Aga see väikene ootus on tühiasi, kui te näete, millised kaunid freskod kaunistavad teie Trammi lage! Esimese vaguni laes on fresko, mis kujutab viimset kohtupäeva, teise vaguni lage ja pilastreid kaunistavad piibli­stseenid Noa laeva, Pileami eesli ning Taaveti ja Koljati võitlusega – ja mis peamine, kogu selle ime on ehtsa mürri ja viiruki abiga sisse õnnistanud meie auväärne Sevilla peapiiskop don Pedro Gonzales isiklikult!

12.12.2014 15.12.2014
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto