Poola on ainus riik, mis on alustanud juurdlust USA Luure Keskagentuuri (CIA) salavanglate olemasolu kohta oma territooriumil, rääkis eile seimi spiiker Radoslaw Sikorski, kommenteerides teisipäeval avalikustatud Ühendriikide senati raportit, mis paljastas agentuuri jõhkrad ülekuulamisvõtted ja nende ebaefektiivsuse.
Kohe raporti avaldamise järel sai Poolast ka ainus riik, mille endised juhid on tunnistanud, et lubasid CIA-l oma territooriumil tegutseda. «Selline tegevus leidis aset ka teistes riikides. Antud küsimuses oleme käitunud paremini kui paavst,» ütles Sikorski intervjuus telekanalile TVN24.
Juurdlust alustati Poolas juba seitse aastat tagasi ning selle keskmes on endine Poola luureagentuuri juht Zbigniew Siemiątkowski. Protsess on salastatud, ent ajalehe Gazeta Wyborcza teatel süüdistatakse teda Poola ja rahvusvahelise õiguse rikkumises, kuna ta lasi CIA-l teostada ülekuulamisi salajases vanglas riigi põhjaosas Stare Kiejkutys.
CIA endiste ametnike sõnul tegutses seal vangla 2002. aasta detsembrist 2003. aasta sügiseni. Inimõigusaktivistid usuvad, et Poolas peeti kinni umbes kaheksat terrorismis kahtlustatavat, teiste seas Khalid Sheikh Mohammedi, kes oli 11. septembri terroriaktide üks peamisi planeerijaid ja keda senati raporti kohaselt piinati eriti jõhkralt, peamiselt uputamist matkides.
Ehkki senati luurekomitee raporti avalikus osas ei mainita, kus asusid julmade ülekuulamiste toimumispaigaks olnud salavanglad – nende asukohtadest on rääkinud vaid meedia –, võtsid teisipäeval sõna kaks Poola endist liidrit.
Endine president Aleksander Kwaśniewski ja peaminister Leszek Miller rääkisid, et teadsid CIA tegevusest Poolas, ent mõlemad rõhutasid, et ei andnud kunagi nõusolekut kinnipeetavate karmiks kohtlemiseks või piinamiseks. Kwaśniewski sõnul nõudis Poola, et inimesi, keda CIA nende juures kinni peab, tuleb kohelda sõjavangidena, seega tagada neile ka kõik inimõigused.
Aastatel 1995–2005 võimul olnud Kwaśniewski sõnul oli vangla osa süvendatud luurekoostööst USAga võitluses terrorismi vastu. Oma senist vaikimist põhjendas ta riigisaladuse hoidmise kohustusega.
Ajakiri The Economist meenutab Poola salavangla küsimust lahates, et 2001. aasta Poola, kelle poole USA abipalvega pöördus, oli praegusest väga erinev. Kindlasti oli tegemist vähem enesekindla riigiga, mis oli vaid kaks aastat tagasi liitunud NATOga, ning suuresti endistest kommunistidest koosnenud valitsus tahtis iga hinna eest tõestada enda kuulumist lääneriikide sekka.
Sikorski sõnul tegutsesid Poola võimud USAga ulatuslikku koostööd tehes Poola huvides. «Võib-olla eksisime, kui usaldasime oma liitlasi nii palju. See poleks esimene kord meie ajaloos,» sõnas seimi spiiker.
Kwaśniewski nentis, et valitsusel oli USA suhtes kahtlusi, ent keegi ei arvanud, et nad tegelevad otseste seadusrikkumistega. Ta meenutas, et koostöö peatati 2003. aasta lõpus, kui ta avaldas tolleaegsele USA presidendile George W. Bushile survet vangla sulgemiseks seoses murega, et Poolal ei olnud selle üle kontrolli ning et selle tegevus oli salastatud. Ta rõhutas, et sai piinamistest teada alles 2006. aastal meediasse lekkima hakanud infost.
Kwaśniewski ja Miller kinnitasid, et on vastu igasugusele piinamisele, ent kritiseerisid samas fakti, et USA raport üldse avaldati, öeldes, et see kahjustas nii USA kui tema liitlaste huvisid rahvusvahelise julgeoleku jaoks ohtlikul ajal – seisukoht, mida jagab ka Sikorski.
Väidetavalt sai Poola vanglate võõrustamise eest ka kopsakaid rahasummasid – Poola päevalehe Gazeta Wyborcza teatel maksis CIA 2003. aastal Poolale erioperatsioonide eest 30 miljonit dollarit. Poola raadiole antud intervjuus ütles Kwaśniewski, et ei teadnud sellistest annetustest midagi, kuid möönis, et Poola välisluureagentuuril oli voli sääraseid toetusi vastu võtta ning CIA on andnud Poola võimudele raha alates 1990. aastate algusest.
Gazeta Wyborcza anonüümse allika sõnul toodi 2003. aastal raha Poola välisluureagentuuri Varssavis kolmes suures pakis. Kõik kupüürid olid sajadollarilised. Agentuuri juhataja asetäitja kolonel Andrzej Derlatka helistas seejärel finantsosakonda, kes omakorda kirjutas kirja Poola keskpanka arvelduskonto loomiseks. Kaheksateistkümne kuu jooksul toimetati kogu summa täpselt üht miljonit dollarit mahutavates kohvrites panka.
Meedias on levinud teated, et salavanglad võisid olla veel Tais, Afganistanis, Rumeenias ja Leedus, mille juhid on teatanud, et prokuratuur peab raportit põhjalikumalt uurima ning USA-le täiendava info saamiseks taotluse esitama.
Luurekomitee raporti avaldamise poolt olid eelkõige selle demokraatidest liikmed, vaid üks vabariiklane nõustus sellega. Kokku on raport, mis käsitleb CIA ülekuulamis- ja kinnipidamismeetodeid, mida agentuur kasutas president George W. Bushi valitsusajal, mahukas, 6000 lehekülge. Avalikuks tehti raporti 480-leheküljeline kokkuvõte.
CIA endised juhid George Tenet, Porter Goss ning Michael Hayden tegid ajakirja Wall Street Journal veergudel ühispöördumise, kus teatasid, et tegemist on ühepoolse, fakti- ja tõlgendusvigu täis ning poliitiliselt kallutatud uuringuga, mille eesmärk on rünnata agentuuri, mis on USA kaitseks teinud rohkem kui keegi teine.
CIA praegune juht John Brennan kaitses agentuuri tegevust, kinnitades, et tegeleti siiski inimelude kaitsmisega, ent tunnistas ka, et 2001. aasta terrorirünnakute järgsel CIA-l ei olnud oma ülesannete täitmiseks piisavat pädevust.