R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lugeja küsib, asjatundja vastab: kogu tõde vererõhust

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Lugeja küsib, asjatundja vastab: kogu tõde vererõhust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Postimehe lugejate vererõhu-teemalistele küsimustele vastas PERHi kardioloogiakeskuse teadusjuht doktor Margus Viigimaa.
Postimehe lugejate vererõhu-teemalistele küsimustele vastas PERHi kardioloogiakeskuse teadusjuht doktor Margus Viigimaa. Foto: Toomas Tatar

Vererõhuga on Eestis kimpus paljud – kellel on see liiga madal, kellel liiga kõrge. Kui usaldusväärsed on vererõhuaparaadid ja mida teha valge kitli sündroomi puhul? Neile ja paljudele teistele lugejate küsimustele vastas kardioloog Margus Viigimaa.

Palun seletage 40-aastasele mehele, mis on vererõhk ja mida see näitab. Kõik muudkui räägivad vererõhust, aga ma pole kunagi saanud arusaadavat vastust sellele lihtsale küsimusele.

Vererõhk on suletud veresoonte süsteemis olev hüdrostaatiline rõhk, mis võimaldab verel varustada hapnikuga aju, südant, neere ja teisi organeid.

Kuidas ja millal on kõige õigem vererõhku mõõta?

Hommikul enne hommikusööki ja õhtul pärast tööpäeva lõppu kodus. Kindlasti peab enne mõõtmist viis minutit rahulikult istuma.

Mis põhjustab kõrget või madalat vererõhku? Kuidas ravida selle põhjuseid, mitte üksnes leevendada sümptomeid?

Vererõhu regulatsioonis osalevad väga erinevad mehhanismid. Sageli on vererõhu häired mingi organismi funktsiooni häirumise tagajärg. Uurime haigeid alati teisese hüpertensiooni suhtes (neeruhaigused, kilpnäärme ületalitlus jne).

Mida näitab süstoolse ja diastoolse vererõhu näitude suur vahe (näiteks 117  ja 60)?

Normaalse süstoolse rõhu korral (kuni 130 mm Hg) on madalam diastoolne rõhk tavaliselt füsioloogiline iseärasus. Kõrgenenud süstoolse rõhu korral (üle 140 mm Hg), vanemas eas ja diabeedi korral on rõhkude vahe sageli suur ja näitab arterite jäigastumist lupjumisprotsessis.

Mida tähendab see, kui diastoolne vererõhk on stabiilselt madal, samas kui süstoolne rõhk on stabiilselt kõrge? Diastoolne rõhk tahaks tõstmist, süstoolne langetamist.

Enamasti on põhjuseks arterite jäigastumine (lubjastumine).

Olen 28-aastane naine madala vererõhuga (umbes 90/60 ). Kas pidev madal vererõhk on kuidagi ohtlik või on uimane, loid enesetunne ja see, et vahel püsti tõustes läheb silme eest mustaks, ainukesed probleemid ja organismile see üldjuhul kahjulik pole?

Noores eas madal vererõhk üldjuhul kahjulik ei ole. See on pärilik ja esineb sagedamini saledatel ja pikematel naistel. Kui vaevused on suured, tuleb noort inimest uurida, kas tegu pole haigusliku hüpotooniaga. Ateroskleroosi arengu seisukohalt on madal vererõhk kaitsva iseloomuga. Vanemas keskeas vererõhk tavaliselt normaliseerub ja vanemas eas võib isegi kõrgeks minna.

Millised on võimalused madala vererõhu tõstmiseks?

On olemas ravimeid, kuid neid kasutatakse äärmisel vajadusel. Aitavad regulaarne kehaline tegevus, piisav uni ja mittesuitsetamine. Tee ja kohv on hommikul kõige ohutumad vererõhu normaliseerijad.

Olen 49-aastane naine. Paar aastat tagasi hakkasin tarvitama vererõhku alandavaid tablette Lercapin. Kas pean neid võtma elu lõpuni? Või on võimalus, et mingil hetkel võin neist loobuda?

Üldjuhul on vererõhuhaiguse ravi eluaegne. Siiski on võimalik soolatarbimise järsu vähendamisega, ülekaalulistel kehakaalu olulise langetamisega ja regulaarse tervisetreeninguga vererõhku normaliseerida nii, et kaob vajadus tablettravi järele.

Kas vererõhurohud peavad tagama füüsilise koormuse ja vaimse pinge korral normaalse vererõhu?

Füüsiline koormus ja vaimne pinge tõstavad vererõhku nii normaalse kui kõrgenenud vererõhuga inimestel. Ravimite abil kontrolli all olev vererõhk kõrgeneb samamoodi kui normaalse rõhuga inimestel, aga kõrgenemine kipub olema pisut suurem kui viimastel. Ilma ravita kõrgeneb vererõhk pingutades või vihastades sageli ohtliku tasemeni.

Kas alumine vererõhu tõus viitab südame veresoonkonna patoloogiale (näidud üle 90)?

See viitab arterioolide pingeseisundile. Regulaarne kehaline koormus on parim vahend, mis taastab arterioolide normaalse lõõgastumisvõime.

Mida tähendab valge kitli sündroom? Vererõhk on kodus enam-vähem 95/75, pulss 90–95. Perearsti juures ikka vähemalt 160/105. Olen öelnud, et ju on valge kitli sündroom. Kaks aastat tagasi mõõdeti kardioloogi juures ülemine rõhk 220, alumist ei öeldud. Arst väitis, et nii kõrge rõhk ei saa olla too sündroom.

Valge kitli sündroom on sage fenomen, mis esineb igal kuuendal hüpertoonikul. Seda ei ole üldjuhul vaja ravida, vaid jälgida, kuna aastate jooksul areneb sageli välja tõeline vererõhuhaigus. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud, et see ei ole täiesti ohutu nähtus ja neil inimestel kõrgeneb vererõhk mitmesugustes stressisituatsioonides, mitte ainult arsti vastuvõtul. Ööpäevane vererõhu monitoorimine vastava seadmega on parim diagnostiline test valge kitli sündroomiga patsientidel.

Palun arsti kommentaari massitarbijale kättesaadavate elektrooniliste vererõhuaparaatide kohta. Kas neid saab usaldada? Kas ainus usaldusväärne on endiselt arstide kasutatav, käsipumba ja stetoskoobiga? Olen näinud sellist nii Eesti kui mitme muu riigi arstikabinetis. Aga kas siis kõik mitteprofessionaalseks tarvituseks mõeldud seadmed tõesti valetavad?

Ma ei soovita osta odavat vererõhuaparaati. Küsige nõu perearstilt, pereõelt ja apteekrilt. Kvaliteetsete tootjate aparaadid on valideeritud ja annavad enamikul inimestest täpseid tulemusi. Rütmihäiretega ja vanemaealistel haigetel ei pruugi tulemused olla tõesed ja seda peaks kontrollima aparaati ostes.

Viimastel kuudel on minu vererõhk kõige kõrgem pärast magamist: hommikul tõusen kohutava peavaluga ja vererõhk on 160–170/ 110–115. Kui olen mõnda aega ringi liikunud ja tassi kohvi joonud, siis läheb tasapisi normi tagasi. Vahel ärkan isegi keset ööd peavalu ja kõrge vererõhuga. Samas, päevased füüsilised ja vaimsed pingutused ei pruugi üldse mõjuda. Miks just rahu ja puhkus põhjustavad vererõhu tõusu ja mis selle vastu aitaks?

Selliseid patsiente on päris palju. Põhjuseid on mitmeid, tuleks teha vastavaid uuringuid arsti juures. Suhteliselt sagedasti on põhjuseks, et võetakse vererõhuravimeid ainult hommikul ja nende toime hakkab järgmiseks hommikuks kaduma.

Olen 80-aastane ja mul on ainult õhtuti kõrge vererõhk. Päeval on vererõhk normaalne ja tarvitan perearsti kirjutatud ravimeid, kuid õhtuks ei aita ka ravimid. Mida saaksin ette võtta?

Jälle individuaalne probleem, mida saab tavaliselt lahendada ravimite oskusliku jaotamisega ööpäeva jooksul.

Kui vererõhk on madal, siis mida teha? Olen 60 aastat vana ja vererõhk on 107–110/70 ja kui veel ilm on ka selline vihmane ja sombune, siis kõik ümberringi lainetab.

Tuleks uurida võimaliku südamehaiguse, südamepuudulikkuse, ajuvereringehäirete suhtes. Kui haigust ei ole, on tegemist väljendunud füsioloogilise hüpotooniaga (enamikul on see 60. eluaastaks möödunud).

Kas antibiootikumikuur kergitab vererõhku? Muidu probleeme pole, aga praegu pean antibiootikume võtma, ja kuna meil on kodus vererõhuaparaat, siis olen vahel endalgi rõhku mõõtnud ja praegu on alumine vererõhk liiga kõrge.

Vererõhku võivad tõsta nii põletik, mille pärast Te antibiootikume võtate, kui ka mõned antibiootikumid.

Mul on järsult tõusnud ainult diastoolne vererõhk (normaalne 60, nüüd 90–110). Kas võib olla tingitud ka millestki muust kui võimalikust algavast vererõhutõvest?

Normaalne diastoolne vererõhk on kuni 85 mm Hg. Selle isoleeritud kõrgenemine viitab arterioolide pingeseisundile.

Olen nüüdseks ravimeid võtnud neli aastat. Nüüd olen kaalu suutnud vähendada 20 kilo ja elan tervislikumalt. Kas võin proovida ilma ravimiteta – äkki on juhtunud ime ja vererõhk püsib normis ka ilma ravimiteta – või peab igal juhul jätkama rohtudega? Hetkel vererõhk 130/70.

See on võimalik. Kui mitte täielikult, siis ravimiannuste vähendamisega.

Kas vererõhk on mingil moel seotud ka nii-öelda vere paksuse näitajaga?

Jah, aga vähesel määral.

Kui palju kõrgvererõhutõvest on põhjustatud geneetikast ja kui palju eluviisidest? Kui mul on vanemad ja vanavanemad kõik kõrge rõhuga, kas ja kui palju saan ma oma eluviisidega seda kontrolli all hoida ja millal läheb asi paratamatult medikamentideni?

Kõrgvererõhutõbi on päriliku eelsoodumusega haigus, mille avaldumist saab tervisliku eluviisiga aastaid, isegi aastakümneid edasi lükata.

Kas ja milline seos võib olla kõrgenenud vererõhu ja rasestumisvastaste vahendite (nt hormoonspiraal) vahel?

Seos on olemas ja osal naistel tõuseb vererõhk väga palju. See juhtub sagedamini ülekaalulistel naistel ja neil, kellel on olnud kõrge raseduseaegne vererõhk. Suitsetaval naisel võib antibeebipillide kasutamine mõnel juhul tekitada tõsise terviserikke. Arst peab otsustama, millised on Teile sobivad rasestumisvastased vahendid.

Küsimus vererõhu kohta paremas ja vasakus käes. Nimelt mõõdeti mul ükskord vererõhku mõlemast käest ning tulemus oli erinev. Öeldi ka, et võib-olla on tegu veresoonte ahenemisega, aga kui rääkisin seda perearstile, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Kas erinev vererõhk paremas ja vasakus käes on normaalne või peaks sellele tähelepanu pöörama?

Kui erinevus on väike, ei ole probleemi. Mõõtma peaks jääma kõrgema rõhuga käelt. Mul on patsiente (eriti vanemas eas), kelle süstoolne vererõhk erineb käte vahel 60–70 mm Hg. Tegemist on kõige sagedamini arterite ateroskleroosiga (harvem anatoomilise iseärasusega).

Märksõnad
Tagasi üles