Jalgpallikoondis kogunes 25. detsembri varahommikul Lennart Meri nimelisse Tallinna lennujaama, et minna esimest ja teist jõulupüha veetma pururikkasse Lähis-Ida jalgpallimekasse Katari. Eksootiliselt reisilt tuldi tagasi kurvavõitu 0:3 kaotusega. Peatreener Magnus Pehrssonil oli seekord kasutada noor koosseis, kuhu kuulusid mitmed Eesti meistriliiga parimad mehed. Kohtumine tekitas palju küsimusi ning kuuele neist anname ka vastuse.
Kas raha paneb jalad käima?
Loomulikult paneb. Esimesel poolajal jooksis väljakul Eesti koondis, kes ei suutnud maksimaalselt pingutada. Pausi ajal küsis Pehrsson mängijatelt: «Kui ma annaks teile kohe siin palju raha, kas te jookseksite kiiremini ja töötaksite rohkem?» Mängijatelt tuli jaatav vastus. «Siis suudate ka nüüd endast rohkem anda ja palun tehke seda.» Riietusruumist tulid teisel poolajal väljakule agressiivsed kaitsjad, hea töövõimega poolkaitsjad ning vastaste väravat ohustavad ründajad. Kõik see oli avapoolajal puudu.
Parim debütant?
Andreas Raudsepp. 21-aastane keskväljamees mängis teisel poolajal tagumise poolkaitsjana ning sai kenasti hakkama. «Tema tehnika ja füüsis on piisaval tasemel, et koondise eest mängida,» kiitis Pehrsson. Raudsepp oli särtsakas ja täis tahtejõudu. Algkoosseisu kuulunud Brent Lepistu puhul oli näha, et mees pole Flora hooajaeelsel ettevalmistusel veel päris õiget vormi saavutanud. Vladimir Avilov pääses väljakule kõigest viieks minutiks.
Kas talvemängudel on tulevikku?
