Sisukord
Arvamus
Postimees
03.01.2015
Eesti Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Tõusid nii maksud kui ka toetused Dilbert Tagakülg Liikluses vähenes kannatanute arv, õnnetusi oli aga rohkem Eesti lühiuudised 0301esikülg Tuli võttis kolme inimese elu Eesti lühiuudised Lohesurfarid ja rannal uudistajad nautisid tuult Vein, jäätis ja päikesekreem Psühholoogilise kaitse sõdur Majandus Hotellipidudel vahetus osa külastajaskonnast Kinnisvaraturg on kinni jooksnud Pensionifondidel oli väga hea aasta Tippjuhid lubavad ka uuel aastal töötajate eest hoolt kanda Välismaa Välismaa lühiuudised Enamikku lennuõnnetuse ohvritest pole leitud Filmi «Tagasi tulevikku» prognoose aastaks 2015 Vahemerest sai tuhandetele inimestele märg haud Analüütikud ennustavad sünget aastat Empaatiline vastutaja Opositsionääri saatus Arvamus Vabariigi president: ärgem leppigem poolikute rehkendustega Anneli Ammas: ärge uskuge peaministri ähvardusi Presidentide kõned: alampolkovnik Putinil on «olümpiavõit», teistel on mured Postimees 1925. aastal Juhtkiri: Eesti liiklusohutus vajab uut ambitsioonikat hüpet Päeva karikatuur Empaatiline vastutaja Opositsionääri saatus Vein, jäätis ja päikesekreem Psühholoogilise kaitse sõdur Kultuur Vindid Vintide dünastiast Sport Spordi lühiuudised Jalgpalli superklubi – väärt äriplaan? Tour de Ski: kas võitjad ette teada? Kas Bengalsi mängujuht Dalton saab koerast paremaks? Kuldpall leidis endale õiglase koha Konstantin Vassiljevi käes Tarbija Tippjuhid lubavad ka uuel aastal töötajate eest hoolt kanda AK Postimehe parimad Postimehe veebikeskkondade loetuimad uudised 2014 Aasta kokkuvõte: 10:2 postimehe kasuks Päev postimehega Mobiilne internet tõi veebimeediasse plahvatusliku kasvu Armsad Postimehe lugejad! Hea kujundus aitab ajalehte lugeda Iga päev noateral Postimehe lipukiri: kõik on võimalik Kindlustunne ja riskijulgus Postimees Pluss – rohkem kui lihtsalt Postimees Arter «Mandariinide» unenägu saab ilmsiks Arter soovitab Eesti mitmekülgseimad naised Head uut aastat! Kes on need moekuulutajad arvutiekraanilt? Alga aastat eksootikaga, tee Maroko stiilis kalkunipada «Mis? Kus? Millal?» alustab taas Söögikoht: talveromantika Toompea nõlval Mooni menüüst: lõhe kulebjaaka ahjupeediga Suur Arteri aastahoroskoop: mida ennustavad tähed sulle? Tai paneb proovile ränduri üllatustaluvuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Psühholoogilise kaitse sõdur

2 min lugemist
Ilmar Raag FOTO: Andrus Peegel

Algkoolipoisina palunud Ilmar Raag (46) isa, et viimane saadaks ta Suvorovi sõjakooli. Saatuslik otsus jäi toona tegemata ja mehe CV on praegu kirju nagu assortiikarp: stsenarist, režissöör, filmikriitik, arvamusliider, missiooniveteran. Tõmme riigikaitses kaasa lüüa pakitseb Raagis tänini. Esmaspäeval astub ta sel teel uue sammu – ta jätab mõneks ajaks filmimaailma ja asub riigikantselei palgale edendama Eesti psühholoogilise kaitse võimet.

Tartu Ülikooli kunstiajaloolase hariduse ja Ohiost saadud magistrikraadiga Raag võib ju sõjaliselt erialalt olla miinipildujapatarei tulejuht, ent psühholoogilise kaitse alal pole ta sugugi roheline. 2003. aastast Kaitseliitu kuuluv Raag on õppustel korduvalt psühholoogilise kaitsega tegelenud. Värskema kogemuse sai ta mullu Eesti kontingendi prantsuse keele tõlgina kolmekuulisel Kesk-Aafrika missioonil Banguis.

Missioonikaaslased kirjeldavad Raagi kui missioonist juhitud maailmaparandajat, kes on kõiges maksimalist. Tal oli selge põhimõte, et korraga saab hästi teha vaid üht asja. Näiteks lükkas kaameraga peaaegu ühte kasvanud Raag tagasi kõik pakkumised vändata Banguis igapäevatöö kõrvalt valmis dokumentaalfilm. Selle asemel tegi ta kaks korda rohkem, kui tõlgilt oodati: näiteks relvaharjutused vabal ajal või prantsuskeelse Bangui raadio kuulamine iga päev. Viimast oli vaja arendamaks täiuseni tõlgile kriitilist oskust – samastuda ja mõista kohalikku elanikku, kellega patrullis räägid.

Nii polnud missioonikaaslased läinud nädalal põrmugi üllatunud, kui Raag teatas riigikantseleisse tööle asumisest. Raag ise riigi teenistusse asumist kannapöördeks ei nimeta. «Julgeolekuolukord läks selliseks, et tundsin, et nüüd peab panustama,» selgitab ta. Raamatuid tahab mees töö kõrvalt kirjutada, ent filme ta sel aastal tõesti ei tee.

Raagi asumine riigi teenistusse sobib aja vaimuga ja kõneleb Eesti uuest arenguastmest. Eesti psühholoogilist kaitset on seni juhitud kulisside tagant. Eesmärk on kirjutada see ühena kuuest riigikaitse sambast seadustesse ning tagada nii, et kõik riigiametnikud mõistavad psühholoogilise kaitse tähendust ühtviisi.

Erinevalt eelkäijatest hakkab Raag aga tööle Stenbocki maja kommunikatsioonibüroos, kus temast saab kriisikommunikatsiooni avalik nägu. Nii saab Raagist omamoodi lakmuspaber: mida vähem teda märgata on, seda parem on olukord.

Lühidalt öeldes saab Raagi ülesandeks tagada ühiskonna usaldus riigi vastu, tõkestada kuuldusi ja töötada vastu vaenulikule katsele rahvast mõjutada. Samuti peaks ta kasvatama riigi võimekust oma sõnumit maailmas levitada.

Kui Raag olnuks ametis läinud aasta 15. detsembril, tulnuks tal tõenäoliselt suu lahti teha, kui Eestis võeti kinni endine Itaalia venemeelne eurosaadik Giulietto Chiesa. Viimane vallandas massiivse Eesti-vastase meediakampaania, mis suutis segadusse ajada ka osa Eesti meediatarbijaid.

Analüütikud ennustavad, et Raagi esimene tõsisem proovikivi saab ilmselt olema vastusammude leidmine puhuks, kui kevadiste parlamendivalimiste eel hakatakse välispressis ja sotsiaalmeedias taas ründama Eesti e-valimiste süsteemi turvalisust. Töögrupp on riigikantseleis juba koos käinud ja rünnakulaviiniks valmis.

Raag ise ütleb, et teda juhivad Banguist saadud näiteid sellest, kuidas inimesed võivad kriisiolukorras iseendale kahjulikult käituda. Segadusele vastu panemiseks vajab ühiskond piisavalt tugevat kaitsekuplit. Raag arvab, et tal on valem olemas: parim vastutegevus vastase propagandale ongi sõnad ja teod, mis liidavad Eestis elavaid inimesi.

Seotud lood
    31.12.2014 05.01.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto