Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Psühholoogilise kaitse sõdur

Ilmar Raag FOTO: Andrus Peegel

Algkoolipoisina palunud Ilmar Raag (46) isa, et viimane saadaks ta Suvorovi sõjakooli. Saatuslik otsus jäi toona tegemata ja mehe CV on praegu kirju nagu assortiikarp: stsenarist, režissöör, filmikriitik, arvamusliider, missiooniveteran. Tõmme riigikaitses kaasa lüüa pakitseb Raagis tänini. Esmaspäeval astub ta sel teel uue sammu – ta jätab mõneks ajaks filmimaailma ja asub riigikantselei palgale edendama Eesti psühholoogilise kaitse võimet.

Tartu Ülikooli kunstiajaloolase hariduse ja Ohiost saadud magistrikraadiga Raag võib ju sõjaliselt erialalt olla miinipildujapatarei tulejuht, ent psühholoogilise kaitse alal pole ta sugugi roheline. 2003. aastast Kaitseliitu kuuluv Raag on õppustel korduvalt psühholoogilise kaitsega tegelenud. Värskema kogemuse sai ta mullu Eesti kontingendi prantsuse keele tõlgina kolmekuulisel Kesk-Aafrika missioonil Banguis.

Missioonikaaslased kirjeldavad Raagi kui missioonist juhitud maailmaparandajat, kes on kõiges maksimalist. Tal oli selge põhimõte, et korraga saab hästi teha vaid üht asja. Näiteks lükkas kaameraga peaaegu ühte kasvanud Raag tagasi kõik pakkumised vändata Banguis igapäevatöö kõrvalt valmis dokumentaalfilm. Selle asemel tegi ta kaks korda rohkem, kui tõlgilt oodati: näiteks relvaharjutused vabal ajal või prantsuskeelse Bangui raadio kuulamine iga päev. Viimast oli vaja arendamaks täiuseni tõlgile kriitilist oskust – samastuda ja mõista kohalikku elanikku, kellega patrullis räägid.

Nii polnud missioonikaaslased läinud nädalal põrmugi üllatunud, kui Raag teatas riigikantseleisse tööle asumisest. Raag ise riigi teenistusse asumist kannapöördeks ei nimeta. «Julgeolekuolukord läks selliseks, et tundsin, et nüüd peab panustama,» selgitab ta. Raamatuid tahab mees töö kõrvalt kirjutada, ent filme ta sel aastal tõesti ei tee.

Raagi asumine riigi teenistusse sobib aja vaimuga ja kõneleb Eesti uuest arenguastmest. Eesti psühholoogilist kaitset on seni juhitud kulisside tagant. Eesmärk on kirjutada see ühena kuuest riigikaitse sambast seadustesse ning tagada nii, et kõik riigiametnikud mõistavad psühholoogilise kaitse tähendust ühtviisi.

Erinevalt eelkäijatest hakkab Raag aga tööle Stenbocki maja kommunikatsioonibüroos, kus temast saab kriisikommunikatsiooni avalik nägu. Nii saab Raagist omamoodi lakmuspaber: mida vähem teda märgata on, seda parem on olukord.

Lühidalt öeldes saab Raagi ülesandeks tagada ühiskonna usaldus riigi vastu, tõkestada kuuldusi ja töötada vastu vaenulikule katsele rahvast mõjutada. Samuti peaks ta kasvatama riigi võimekust oma sõnumit maailmas levitada.

Kui Raag olnuks ametis läinud aasta 15. detsembril, tulnuks tal tõenäoliselt suu lahti teha, kui Eestis võeti kinni endine Itaalia venemeelne eurosaadik Giulietto Chiesa. Viimane vallandas massiivse Eesti-vastase meediakampaania, mis suutis segadusse ajada ka osa Eesti meediatarbijaid.

Analüütikud ennustavad, et Raagi esimene tõsisem proovikivi saab ilmselt olema vastusammude leidmine puhuks, kui kevadiste parlamendivalimiste eel hakatakse välispressis ja sotsiaalmeedias taas ründama Eesti e-valimiste süsteemi turvalisust. Töögrupp on riigikantseleis juba koos käinud ja rünnakulaviiniks valmis.

Raag ise ütleb, et teda juhivad Banguist saadud näiteid sellest, kuidas inimesed võivad kriisiolukorras iseendale kahjulikult käituda. Segadusele vastu panemiseks vajab ühiskond piisavalt tugevat kaitsekuplit. Raag arvab, et tal on valem olemas: parim vastutegevus vastase propagandale ongi sõnad ja teod, mis liidavad Eestis elavaid inimesi.

Seotud lood
31.12.2014 05.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto