Sisukord
Arvamus
Postimees
05.01.2015
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Mälumäng Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Vabaduse väljakul mälestati Vabadussõjas võidelnuid Vanaisa ei mõista, miks naine lastega välja ei pääsenud 0501esikülg Tagakülg Kersti Esnar: perearsti teenuste ring peaks olema laiem Perearstid seisavad tervisekeskuste loomisel haiglatega vastamisi Rukkiaasta algas hiigelpika leiva lahtilõikamisega Perearstid seisavad tervisekeskuste loomisel haiglatega vastamisi Mees, keda seaduse silmis pole juba aastaid olemas Majandus Turbulentsete aegade eripära Mida ootate aastalt 2015? Mulluse täpseima majandusprognoosi tegi LHV Pank Majanduse selle aasta suurim mõjutaja on välisnõudlus Välismaa Läti muretseb Venemaa kõhualuse pärast Eesti sugulaskeelte olukord Venemaal halveneb Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: ennustamise võlud ja valud Vastulause: Reformierakond puhkab loorberitel Avo-Rein Tereping: muusika, mis kaunistab vaikust (1) Ahto Lobjakas: sadul ükssarve seljas Päeva karikatuur Aarne Seppel: katuseraha needmine Tanel Ader: osaühing Eesti Vabariik Kultuur Enim köitis ostjaid Kersna raamat Sport Spordi lühiuudised Kindlad medalivõitjad, kodused intriigid ja põrumised Kanepi eestkäsi on endiselt võimas Pärnul oli raske nädalavahetus, TTÜ heas hoos Tarbija Kuhu väsinud vaim ja keha lõõgastuma viia? Tartu Eralasteaial lasub pettusekahtlus Mõtlemapanevad lood metsikust toidust Sõpruskond lendab ookeani taha Eesti muusikat tutvustama Algab rahvusarhiivi uue peahoone ehitus Esmaspäeva kommentaar. Vahur Kalmre: perekonnata linn Jüri-Ott Salm: eelarvestus linnas Aasta lind. Viu tegi endale ise nime Üks puu ravib ja teine viib koomasse Aasta loom tuhnib aasta mullas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Esmaspäeva kommentaar. Vahur Kalmre: perekonnata linn

2 min lugemist
Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre. FOTO: Margus Ansu / Postimees

See ei ole uus jutt, aga vahetevahel pole ehk patt räägitut korrata. Kirjutasin sellest viimati alles 10. novembril: Tartu linnavalitsus peaks linnaeelarve menetlemisel olema palju avatum ning tutvustama linlastele eelarve eelnõu juba selle varases kokkupanemisetapis. Miks?

Sest linnaeelarve on dokument ja otsus, mis mõjutab kõige enam linlaste elu, ning just seepärast võiksid ja peaksid linlased sellest rohkem infot saama juba päris algusest peale.

Taas on mõtet sellest kirjutada kahel põhjusel.

Näib, et sama mure on lõpuks jõudnud ka ühe volikogus esindatud seltskonnani, nagu näitab tänases lehes ilmuv valimisliidu Vabakund esindaja artikkel. Teine põhjus on linnapea Urmas Klaasi artikkel uuest eelarvest, mille Tartu Postimees avaldas 24. novembril ning kus linnapea mingil määral vastas ettepanekule olla avatum.

Linnapea alustas, et «eelarve koostamine on pikk ja üsna keeruline töö, mis kestab peaaegu pool aastat», ning et «vastutus on suur, kuna summad on suured ning tegu on meie kõigi ühise rahakotiga».

Sissejuhatus teemasse oli lootusrikas, sest tõesti on tegemist meie ühise rahakotiga (kes on see meie, see saab kohe-kohe selgemaks ...).

Sealt edasi tõi linnapea oma arutlusse sisse perekonna mõiste: «Nagu pere eelarves, on ka Tartu linnal alati raha vähem kui tahtmisi. Linna ja pere majandamine on sarnane ka selles mõttes, et ei ole võimalik piirduda ainult eluks hädavajalikuga ning lükata kõik hea ja ilus edasi tulevikku.»

Lootus püsis. Kui linnapea võrdleb linna ja perekonda, siis oleks ju üsna loomulik, et kõikidel pere liikmetel on õigus – ja kasulik – teada, missugune on pere majandamise seis, mis me perega saaksime uuel aastal ette võtta ning kui on vaja kahe otsuse vahel valida, siis me teame sellest valikuvajadusest.

Aga just siin ongi konks. Paraku, nagu nähtus linnapea edasisest arutlusest, ei pea ta linnas perekonnaks sugugi linnakodanikke, vaid ainult linnavalitsuse osakondi – «Linna eelarvet koostav pere on muidugi Eesti keskmisest märgatavalt suurem. Iga osakond seisab hea oma valdkonna eest ...» –, linnavalitsust ja veidike ka volikogu.

Ja selles ongi nähtavasti kogu probleemi olemus.

Niikaua, kui poliitik ja linna juht ei pea linna perekonnaks kõiki kodanikke (isegi mitte opositsiooni volikogus, nagu nähtub jälle tänases lehes olevast Vabakunna esindaja artiklist), ei muutu linnaeelarve arutelus suurt midagi.

Niikaua kehitab võim õlgu ega saa aru, miks ta peaks oma võimu – sest info andmine on ka võimu jagamine ja info mitteandmine seevastu võimu kiivas hoidmine – linnarahvaga jagama. Niikaua ei saa me rääkida ka sellest, millest viimasel ajal nii väga tahetakse rääkida. Millest? Kaasamisest.

Praegu kaasatakse linlasi linnaeelarve investeeringute 1 protsendi jagamisse, ja see on iseenesest hea algatus. Aga seda jääb väheks, kui linnavalitsus ei astu järgmisi samme ega hakka avatumalt tegelema ka ülejäänud 99 protsendiga «meie ühisest rahakotist».

Linnapea Urmas Klaasile oli seekordne linnaeelarve tegemine esimene kord ning ta astus selles paljuski oma eelkäijate sussidesse. Järgmine kord peaksime meie, linlased, ennast talle jõulisemalt meelde tuletama. Muidu olemegi perekonnata linn.

Seotud lood
03.01.2015 06.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto