Sisukord
Arvamus
Postimees
05.01.2015
Eesti Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Mälumäng Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Vabaduse väljakul mälestati Vabadussõjas võidelnuid Vanaisa ei mõista, miks naine lastega välja ei pääsenud 0501esikülg Tagakülg Kersti Esnar: perearsti teenuste ring peaks olema laiem Perearstid seisavad tervisekeskuste loomisel haiglatega vastamisi Rukkiaasta algas hiigelpika leiva lahtilõikamisega Perearstid seisavad tervisekeskuste loomisel haiglatega vastamisi Mees, keda seaduse silmis pole juba aastaid olemas Majandus Turbulentsete aegade eripära Mida ootate aastalt 2015? Mulluse täpseima majandusprognoosi tegi LHV Pank Majanduse selle aasta suurim mõjutaja on välisnõudlus Välismaa Läti muretseb Venemaa kõhualuse pärast Eesti sugulaskeelte olukord Venemaal halveneb Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: ennustamise võlud ja valud Vastulause: Reformierakond puhkab loorberitel Avo-Rein Tereping: muusika, mis kaunistab vaikust (1) Ahto Lobjakas: sadul ükssarve seljas Päeva karikatuur Aarne Seppel: katuseraha needmine Tanel Ader: osaühing Eesti Vabariik Kultuur Enim köitis ostjaid Kersna raamat Sport Spordi lühiuudised Kindlad medalivõitjad, kodused intriigid ja põrumised Kanepi eestkäsi on endiselt võimas Pärnul oli raske nädalavahetus, TTÜ heas hoos Tarbija Kuhu väsinud vaim ja keha lõõgastuma viia? Tartu Eralasteaial lasub pettusekahtlus Mõtlemapanevad lood metsikust toidust Sõpruskond lendab ookeani taha Eesti muusikat tutvustama Algab rahvusarhiivi uue peahoone ehitus Esmaspäeva kommentaar. Vahur Kalmre: perekonnata linn Jüri-Ott Salm: eelarvestus linnas Aasta lind. Viu tegi endale ise nime Üks puu ravib ja teine viib koomasse Aasta loom tuhnib aasta mullas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ennustamise võlud ja valud

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Prognoosimine, ehk tuleviku ennustamine mineviku ja oleviku põhjal on tekitanud elevust läbi aastasadade. Mis müstilisi tegelasi ja võtteid siin küll nähtud pole: oraaklid, kaardimoorid,  tähekaardid – kuni õnnetina valamiseni uusaastaööl. Kes eelistab sofistikeeritumat lähenemist, võib süüvida näiteks kirjanik Isaac Asimovi peateosesse «Asum», kus tegutsev geniaalne matemaatik Hari Seldon leiutab tulevikusündmuste täpseks teadasaamiseks distsipliini nimega «psühhoajalugu» ning ennustab selle abil Galaktikaimpeeriumi kokkuvarisemist.

Ega hellemalt ei kohtle ajalugu ka majandusprognoose, mida ometigi võetakse tihti surmtõsiselt. Need lähtuvad teatud mudelitest ja tegelevad mõne konkreetse näitaja ning kas aasta või siis mõneaastase perspektiiviga.

Majandusnäitajate prognoosimine on praktikas vajalik, et teha tulevikuplaane – näiteks riigieelarvet. Ning reaalses elus osutub tulemus sageli piisavalt täpseks, et nende kavade alusel oleks võimalik teatud aeg ühiskonnaelu korraldada. Kui ennustamine alati ja totaalselt rappa jookseks, ei hakkaks ju keegi vaeva nägema.

Sestap ongi mõttekas prognoosimises teinekord ka võistlusmomenti näha. Täpsem ennustaja on konkurentidest paremas seisus. Kui oskad prognoosida majandussündmusi teistest täpsemalt, pole kuigi keeruline konverteerida see eelis ka rahaliseks võiduks.    

Miljoni dollari küsimus on siin muidugi, kuidas teistest parem olla? Prognoosimise karidest kirjutanud majandusanalüütik Hardo Pajula osutab näiteks, et püüetest tulevikku tõsiteaduslike vahenditega kalkuleerida, teinekord lausa komakohtadeni, on reaalses elus vähe tolku. Arusaam, et «tuleviku olemuslik määramatus on teisendatav matemaatiliselt kalkuleeritavateks tõenäosuslikeks riskideks, mistõttu viimased muutuvd hinnastatavateks ja kaubeldavateks», viis näiteks Nobeli majanduspreemia laureaatide strateegiaid järgiva investeerimisfondi LTCM 1998. aastal miljardite dollarite kaotuseni.

Alati võib ka juhtuda midagi, mida ei saanud arvesse võtta. Näiteks mullune Krimmi annekteerimine Venemaa poolt oli üks selliseid sündmusi, mida Nassim Talebi teooria järgi võiks kutsuda «mustaks luigeks» – ehk niisuguseks sündmuseks, mida ei osatud oodata ning mil oli suur mõju. Veel veebruariski 2014 ei ennustanud toimuvat õieti miski. Kes võinuks arvata, et vaid kuu pärast seda, kui Vladimir Putin on kulutanud üle 50 miljardi dollari Sotši taliolümpia korraldamiseks, mis pidi Venemaa kuvandi globaalselt kõrgustesse tõstma, kirjutab ta selle maineinvesteeringu täiesti korstnasse ja pöörab suure osaga ülejäänud maailmast põhimõttelisse tülli? Kuid tagantjäreletarkus on teadagi täppisteadus.

Seotud lood
03.01.2015 06.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto