Egge Kulbok-Lattik: Suur Peeter ja Väike Peeter. Riigi ja vabakonna suhetest

Egge Kulbok-Lattik Foto: Erakogu

Eestis valitseb riigiametnike ja parteilaste isandlik suhtumine kodanikühiskonda. Teadagi on siin peamine põhjus napp demokraatiakogemus, kirjutab kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik.

Riiklikust parteirahast kui Eesti arengupidurist on viimasel ajal palju kirjutatud. Seaduse silmis on parlamendierakonnad vabakondsed, kuid erinevalt päris vabakonnast saavad nad endale volilt raha eraldada. Üks püsiargument parteide riikliku eestkoste säilitamiseks on väide, et nii hoitakse ära kahtlase raha mõju Eesti poliitikale, ent tegelik tagajärg on neljast fraktsioonist koosnev riigipartei, kelle võimu senine korraldus põlistab.

Tuleb loota, et valijad pööravad valikut tehes nõudlikku tähelepanu ka kõlvatule konkurentsi pärssivale rahastamisviisile. Samal ajal aga on tähtis, et erakonnad käiksid valimiskampaanias selgelt välja oma seisukoha veel ühes sõlmküsimuses: kellel on üldse õigus poliitikas kaasa rääkida.