Eestis valitseb riigiametnike ja parteilaste isandlik suhtumine kodanikühiskonda. Teadagi on siin peamine põhjus napp demokraatiakogemus, kirjutab kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik.
Egge Kulbok-Lattik: Suur Peeter ja Väike Peeter. Riigi ja vabakonna suhetest
Riiklikust parteirahast kui Eesti arengupidurist on viimasel ajal palju kirjutatud. Seaduse silmis on parlamendierakonnad vabakondsed, kuid erinevalt päris vabakonnast saavad nad endale volilt raha eraldada. Üks püsiargument parteide riikliku eestkoste säilitamiseks on väide, et nii hoitakse ära kahtlase raha mõju Eesti poliitikale, ent tegelik tagajärg on neljast fraktsioonist koosnev riigipartei, kelle võimu senine korraldus põlistab.
