Margus Hundi koduklubi püstitas ameerika jalgpalli liiga NFL rekordi – ükski teine meekond pole neljal aastal järjest play-off'i esimeses ringis välja langenud. Hale mäng, tahtmatus võidelda ja võita ehk siis tüüpiline play-off'i Bengals, tõdesid ookeanitagused eksperdid pärast Indianapolis Coltsi 26:10 võiduga lõppenud kohtumist.
Üheski mängu kirjeldavas artiklis, esimeses, teises, viiendas, seitsmendas... Ainsaski ei pühita Bengalsi pisaraid ega ohata: kahju, et taas nii läks. Jalgpall on karm mäng, pateetikaks pole ruumi. Taas väristati ära. Bengalsi mängujuhi Andy Daltoni seis play-off'is on nüüdsest 0:4, peatreener Marvin Lewisel 0:6. Palju õnne, mehed.
Ent laseme rääkida asjatundjatel ehk siitmaalt nopped USA ajakirjandusest.
Jah, Bengalsil puudusid parim mängija, püüdja A. J. Green ja parim tight end Jermaine Gresham, mõlemad vigastuse tõttu, aga otsida tuleb võimalusi, mitte vabandusi, tõdes meeskonna kollanokast läbimurdja Jeremy Hill: «NFLis ei saa eeldada, et kõik terved püsiks. Kui üks platsilt lahkub, peab teine tema asemele astuma ja koha täitma. Meid ei olnud platsil vähem, vaid samuti 11 nagu vastastel. Meie ei suutnud, Colts suutis.»
Hillil oli sajaprotsendiliselt õigus. Colts saatis mängu kolmanda läbimurdja, nappide kogemustega Daniel Herroni, kes polnud elus joostes-püüdes sadat jardi läbinud. Nüüd, otsustaval hetkel, sai ta kirja 141 jardi, tegi elu mängu. Ja seda olukorras, kus kolm Coltsi ründeliini mängijat neljast – need, kes peavad katteid panema ja läbimurjatele vastaste kaitses auke tegema – olid teised numbrid, sest põhimehed ravisid vigastusi.
