Sisukord
AK
Postimees
10.01.2015
Eesti Avalikustamise hirm pani seksiotsijad maksma Mälumäng Dilbert Horoskoop Palju õnne Kotkad sätivad peret looma Male Pank andis suurperele võimaluse tõestada maksesuutlikkust 1001esikülg Pevkur põhjendas Pariisi tulistamist meedia käitumisega Eesti lühiuudised Inimesed suhtusid apteekrite streiki toetavalt Meie naine Ukrainas Tuhanded eurod igatsetud koha eest Majandus Majanduse lühiuudised Puitmajatootja Timbeco püüab Eesti turgu Välismaa Mina olen moslem, mina olen Charlie Prantsuse kaks pantvangidraamat said lohutu lõpu Terror lõhub Prantsusmaad juba aastakümneid Prantsuse Vabariigi kaitsja Arvamus Postimees 1930: ühe pojukese viis ema Venemaa panustab tõe puudumisele Päeva karikatuur Tagasivaade: abi politseile Noorelt õpitud Meie naine Ukrainas Prantsuse Vabariigi kaitsja Hiilgav langeja Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Jelena Skulskaja: kuidas tagada uuel aastal hea ja halva tasakaal? Jevgenia Värä: liiga pühasid asju ei tohiks olla Kultuur Maalähedane metropolikantri Mitte ainult tagumik Deep house Energiline trendiretro Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Segadused uue sõbrannaga Inimarenenud mõrvalugu Infokoguja saatus ja šaakali saatus Raamat ajaloogurmaanile Luulehetk – hetk luules Noorelt õpitud Sport Kerde ja Sokk liitusid Moskva Dinamoga Hiilgav langeja Kati Tolmoff: koos lastega tagasi tippu Tartu Rock ei lasknud end kodus üllatada Habras Eesti sport vs võimas kihlveokurat Tarbija Eesmärgid annavad elule suuna AK Energiline trendiretro Maalähedane metropolikantri Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Deep house Masuurikas Tagasivaade: abi politseile Luulehetk – hetk luules Infokoguja saatus ja šaakali saatus Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Kirjanik Erik Tohvri fenomen Tiit Kärner: õilsate mõtete kaunis maailm Arter Uut moodi Horoskoop Väikeste vabrikute buum Talveuni Külma ilma kuumad hõrgud Moeblogi: Rootsi kellad ja Pariisi lumm Viis päeva, viis kaatrit ehk veesõidunaudingu otsinguil Miamis Anu Saagim: reisipalavikust viidud Maria Avdjuško, õudne Eesti patrioot Toidublogi: kergem keedus suitsukalast Tiina Talumehe loomingu uus nägu Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Suchet ja Poirot: rolliloome kui teadustöö

4 min lugemist
FOTO: Corbis/Scanpix

Agatha Christie ei olnud mitte ainult elegantne krimikirjanik, vaid ka demiurg. Ta lõi kaks inimest, kelle külgetõmbejõud oli isegi ta enese jaoks liiga suur. Miss Marple ja Hercule Poirot. Ja teine neist on suurim. Suurimaid ühe kirjaniku poolt eales savist ja mudast – sõnadest ja lausetest, ideede rullumisest ja sõlmitusest – kokku sätitud inimestest üleüldse. Kuidas on see nõnda juhtunud? Kõigepealt püüdis Christie Poirot’st lahti saada, too naasis ometi, kuidas kirjanik ka ei püüdnud, ja jäi temaga elu lõpuni.

Tellijale

Siis tulid filmid, kus Poirot justkui veelgi enam elustus. Ometi olid need lihtsalt ühed ja teised filmid. Siis tuli David Suchet. Ja puges Poirot kesta ning puhus talle elu sisse nõndaviisi, et sellest ei pääsenud ei vaatajad – mida on veel kuidagi mõistetav mõista – ega ka seriaalide tootjad, mis on juba tõeline hat trick. Suuremate ja väiksemate pausidega, erinevate produtsentide ja režissööridega, vahelduvate partneritega tegi pisikese väleda tavalise mehikesena tunduv Suchet selle, mis filmimaailmas tundub mõeldamatu. Ta lõi mehe, kes enne teda näis veidi veider ja nati naeruväärne, kuid kellest selgus, et ta on väärikas, nutikas, elegantne ja parasjagu isemoodi – just kõike seda, mida üks vaataja ise olla tahaks. Kuidas see näitlejal õnnestus, küsisin eneselt, olles sattunud Poirot’-seriaalide lummusesse, nõnda et olen vaadanud neid võimalusel ikka ja jälle. Ning ikka ja jälle ei mäleta ma isegi korduvalt nähtud loo lahendust – loodan, et mitte oma mälu erakordsele puuduse tõttu, vaid pigem tänu Suchet’ loodud inimese erakordsele külgetõmbejõule. Suchet ei ole loonud mitte ainult üht kordumatut karakterit, vaid suure külgetõmbejõuga objekti. Tema Poirot on peaaegu et must auk, mis kogub piisavalt lähedale sattuva mateeria enesesse, tõmbab oma tuleviku horisondi sisse. Kuid erinevalt universumi mustadest aukudest ei rebi Suchet inimest siiski tükkideks, vaid pigem paneb seni laiali olnud meeletükid paremini kokku. Poirot’d teavad miljonid ja miljonid, kui nad ka ei ole lugenud temast raamatuid ega isegi filme vaadanud.

Teaduskirjanikuna ja hariduselt teoreetilise füüsikuna näen olulisi sarnasusi Suchet’ rolliloome ja füüsikateoreetiku töö vahel. Samalaadsed otsingud oma objekti sisse pugemiseks, samalaadne keskendumus, pühendumus, kindlameelsus ja lõpuks hämming: mis siis ikka minuga juhtus? Samad omadused, mida vajab füüsikateoreetik oma näiliselt elukaugetesse valemitesse sisse pugemiseks. Tal on pea pilvedes, jalad aga maas. Vaja on tõestavat eksperimenti. Vaja on väga kulukaid katseseadmeid. Nagu Poirot’le oli vaja äärmiselt kulukat taustarühma, rekvisiite, abiväge.

09.01.2015 12.01.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto