Pole demokraatiat vabade valimisteta, pole vabu valimisi ilma vaba arvamusvahetuseta ja pole vaba arvamusvahetust ilma sõltumatu ajakirjanduseta – Pariisis rünnati Euroopa institutsiooni, kirjutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Lobjakas: ajakirjandusvabaduseta pole demokraatiat
See, et tragöödial on meid kõiki puudutav mõõde, ei tähenda, et kohalik mõõde oleks tähenduseta. Hea ajakirjandus peab ka selle välja tooma. Charlie Hebdo'd ei rünnanud kodumaata islamistid. Ründajad olid (niipalju kui täna teame) Prantsusmaa kodanikud. Prantsusmaa keelab oma kodanike vahel vahetegemise rahvuse või usu alusel, kuid kahtlusaluste Alžeeria nimed omakorda viitavad sellele, et tegemist ei ole teise põlvkonna lõimumata immigrantidega, kes nagu hundid metsa poole vaatavad. Toimunu pole käepärane šabloonargument nende jaoks, kes tahavad kaugelt arvustada Lääne-Euroopa riikide sisserännupoliitikat. Alžeeria oli Prantsusmaa Liivimaa. Kaks sajandit selle riigi osa – mitte lihtsalt koloonia. Prantsusmaast lahutas ta verine kodusõda 1960. aastail. Sellele on nüüd settinud islami-džihaadi ning eeslinnade sotsiaalse mahajäetuse kihid.
