Sisukord
Nädala näod
Postimees
10.01.2015
Eesti Avalikustamise hirm pani seksiotsijad maksma Mälumäng Dilbert Horoskoop Palju õnne Kotkad sätivad peret looma Male Pank andis suurperele võimaluse tõestada maksesuutlikkust 1001esikülg Pevkur põhjendas Pariisi tulistamist meedia käitumisega Eesti lühiuudised Inimesed suhtusid apteekrite streiki toetavalt Meie naine Ukrainas Tuhanded eurod igatsetud koha eest Majandus Majanduse lühiuudised Puitmajatootja Timbeco püüab Eesti turgu Välismaa Mina olen moslem, mina olen Charlie Prantsuse kaks pantvangidraamat said lohutu lõpu Terror lõhub Prantsusmaad juba aastakümneid Prantsuse Vabariigi kaitsja Arvamus Postimees 1930: ühe pojukese viis ema Venemaa panustab tõe puudumisele Päeva karikatuur Tagasivaade: abi politseile Noorelt õpitud Meie naine Ukrainas Prantsuse Vabariigi kaitsja Hiilgav langeja Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Jelena Skulskaja: kuidas tagada uuel aastal hea ja halva tasakaal? Jevgenia Värä: liiga pühasid asju ei tohiks olla Kultuur Maalähedane metropolikantri Mitte ainult tagumik Deep house Energiline trendiretro Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Segadused uue sõbrannaga Inimarenenud mõrvalugu Infokoguja saatus ja šaakali saatus Raamat ajaloogurmaanile Luulehetk – hetk luules Noorelt õpitud Sport Kerde ja Sokk liitusid Moskva Dinamoga Hiilgav langeja Kati Tolmoff: koos lastega tagasi tippu Tartu Rock ei lasknud end kodus üllatada Habras Eesti sport vs võimas kihlveokurat Tarbija Eesmärgid annavad elule suuna AK Energiline trendiretro Maalähedane metropolikantri Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Deep house Masuurikas Tagasivaade: abi politseile Luulehetk – hetk luules Infokoguja saatus ja šaakali saatus Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Kirjanik Erik Tohvri fenomen Tiit Kärner: õilsate mõtete kaunis maailm Arter Uut moodi Horoskoop Väikeste vabrikute buum Talveuni Külma ilma kuumad hõrgud Moeblogi: Rootsi kellad ja Pariisi lumm Viis päeva, viis kaatrit ehk veesõidunaudingu otsinguil Miamis Anu Saagim: reisipalavikust viidud Maria Avdjuško, õudne Eesti patrioot Toidublogi: kergem keedus suitsukalast Tiina Talumehe loomingu uus nägu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Prantsuse Vabariigi kaitsja

2 min lugemist
FOTO: Andrus Peegel

Pariisi Suure mošee rektor Dalil Boubakeur (74) pole vihakõnesid pidav lehvivas hõlstis habemik. Ta on erudeeritud, rahuliku kõnemaneeriga, ülikonnas ja raseeritud lõuaga vanahärra. Hariduselt arst ja juba perekonna poolest prominentne prantsuse moslemiintellektuaal – tema isa Hamza Boubakeur tõlkis koraani prantsuse keelde.

Hoolimata võõrapärasest nimest peab märkima, et vastavalt sellele, kuidas prantslased ise oma rahvust määratlevad, on Boubakeur prantslane. Ja alžeerlane ka. Kui Charlie Hebdo ründajail olid seal vaid juured, siis mošee rektor ongi sündinud Alžeerias. Tõsi 1940. aasta 2. novembril, kui ta ilmavalgust nägi, nimetati Skikdat veel Philippeville’iks ja Alžeeriat Prantsuse põhiterritooriumi osaks.

Charlie Hebdo austaja pole Boubakeur ilmselgelt kunagi olnud. 2008. aastal leidis ta, et väljaanne peab kohtus vastutama Muhamedi kujutavate karikatuuride pärast, sest nende avaldamine on pesuehtne rassismi õhutamine. «Selle protsessi teema pole sõnavabadus ega sekularism,» leidis ka tema advokaat. Ometigi moslemite eestkõnelejad selle kohtuvaidluse kaotasid.

Mullu novembris, kui Boubakeur võõrustas oma mošee soliidses raamatukogus magusa tee saatel mitme Euroopa riigi ajakirjanikke, ei kostnud tema suust ühtki kaebenooti nädalast nädalasse moslemeid provotseerinud väljaande aadressil. Kui kohus on otsustanud, peab õigusriiki austav kodanik otsust austama. Mure oli tal hoopiski väärõpetuse küüsi langevate ja Lähis-Itta islamistiks suunduvate noorte moslemite pärast.

Eile Pariisi Suure mošee trepil tavapärasele reedepalvusele kogunenud moslemite ja pühakoja ümber tunglevate ajakirjanike ees kõlas Boubakeuri hinnang Charlie Hebdo ründajatele selgelt: «Neil tegudel pole midagi pistmist islamiga.» Tema sõnul rikkusid terroristid nii rahumeelse kooselu, inimelu austamise kui ka Prantsuse Vabariigi põhimõtteid.

Lisaks juba rohkem kui tosina – sealhulgas vähemalt kahe moslemi – elu võtmisele on satiiriajakirja ründajad ohtu seadnud Prantsusmaa ja mitmete teiste riikide rahumeelsed moslemid. Sest – nagu tõestavad juba esimesed rünnakud Prantsusmaa mošeedele –valmisolek kohelda kaaskodanikke vägivaldselt ja vastu õigusriigi põhimõtteid pole iseloomulik ainult islamistidele.

Võib-olla aitab, et esimestele solidaarsusavaldustele märksõnaga «#JeSuisCharlie» (mina olen Charlie) on lisandunud teine «#JesuisAhmed» (mina olen Ahmed). Sellega meenutatakse 42-aastast Ahmed Merabeti – islamiusku politseinikku, kes suri islamistide käe läbi, kaitstes Charlie Hebdo toimetust.

«Mina ei ole Charlie, mina olen Ahmed, see surnud politseinik. Charlie mõnitas mu usku ja kultuuri ning mina surin kaitstes tema õigust seda teha,» postitas Twitterisse Dyab Abou Jahjah, omaaegne Araabia Euroopa Liiga juht. Eile õhtuks oli seda postitust edastatud kümneid tuhandeid kordi.

Liibanoni araablasest Jahjah, kes on end tunnistanud usult pigem agnostikuks ja peab end moslemiks ennekõike kultuuriliselt, esines 2001. aastal ühe pikema arutlusega islamiusuliste ja 11. septembri kohta.

«Suurem osa meist tundis sel päeval midagi, mida ei saa nimetada rõõmuks või õnneks, pigem kahjurõõmuks. Me kõik – välja arvatud väike vähemus – suhtusime sellesse põhimõttel «mida külvad, seda lõikad». Alles nüüd, pea kaks kuud pärast 11. septembrit näeme me asju selgemalt. On kohutav, kuidas kurjategijad võivad oma tegudega häda tuua paljudele inimesele, omasugustele ja nende väidetavatele vaenlastele. Kuidas vägivald toidab vägivalda, mis toidab veel rohkem vägivalda.»

Kunagine kohtukaotus on ammu unustatud. Nüüd peab Dalil Boubakeur kaitsma nii Prantsuse Vabariiki kui ka oma usukaaslasi.

Seotud lood
09.01.2015 12.01.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto