Sisukord
Päevakomm
Postimees
10.01.2015
Eesti Avalikustamise hirm pani seksiotsijad maksma Mälumäng Dilbert Horoskoop Palju õnne Kotkad sätivad peret looma Male Pank andis suurperele võimaluse tõestada maksesuutlikkust 1001esikülg Pevkur põhjendas Pariisi tulistamist meedia käitumisega Eesti lühiuudised Inimesed suhtusid apteekrite streiki toetavalt Meie naine Ukrainas Tuhanded eurod igatsetud koha eest Majandus Majanduse lühiuudised Puitmajatootja Timbeco püüab Eesti turgu Välismaa Mina olen moslem, mina olen Charlie Prantsuse kaks pantvangidraamat said lohutu lõpu Terror lõhub Prantsusmaad juba aastakümneid Prantsuse Vabariigi kaitsja Arvamus Postimees 1930: ühe pojukese viis ema Venemaa panustab tõe puudumisele Päeva karikatuur Tagasivaade: abi politseile Noorelt õpitud Meie naine Ukrainas Prantsuse Vabariigi kaitsja Hiilgav langeja Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Jelena Skulskaja: kuidas tagada uuel aastal hea ja halva tasakaal? Jevgenia Värä: liiga pühasid asju ei tohiks olla Kultuur Maalähedane metropolikantri Mitte ainult tagumik Deep house Energiline trendiretro Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Segadused uue sõbrannaga Inimarenenud mõrvalugu Infokoguja saatus ja šaakali saatus Raamat ajaloogurmaanile Luulehetk – hetk luules Noorelt õpitud Sport Kerde ja Sokk liitusid Moskva Dinamoga Hiilgav langeja Kati Tolmoff: koos lastega tagasi tippu Tartu Rock ei lasknud end kodus üllatada Habras Eesti sport vs võimas kihlveokurat Tarbija Eesmärgid annavad elule suuna AK Energiline trendiretro Maalähedane metropolikantri Aja auk. Mida ütles Kylie Jasonile? Deep house Masuurikas Tagasivaade: abi politseile Luulehetk – hetk luules Infokoguja saatus ja šaakali saatus Mario Draghi: rahaliit kui Euroopa lõimituse lakmus Kirjanik Erik Tohvri fenomen Tiit Kärner: õilsate mõtete kaunis maailm Arter Uut moodi Horoskoop Väikeste vabrikute buum Talveuni Külma ilma kuumad hõrgud Moeblogi: Rootsi kellad ja Pariisi lumm Viis päeva, viis kaatrit ehk veesõidunaudingu otsinguil Miamis Anu Saagim: reisipalavikust viidud Maria Avdjuško, õudne Eesti patrioot Toidublogi: kergem keedus suitsukalast Tiina Talumehe loomingu uus nägu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jevgenia Värä: liiga pühasid asju ei tohiks olla

2 min lugemist
Jevgenia Värä FOTO: SCANPIX

Ma tahaksin, et maailma ei jääks ühtegi püha asja – liiga tihti õigustatakse soovi lülitada välja mõtlemine ja tormata kaklusse sõnadega «see on ju püha». Ja hea on, kui vaatevälja sulgevad sel ajal silmaklapid, mitte verine udu. Ma ei tea mitte ühtegi pühamut, mitte ühtegi ideaali, mis saaks kannatada lugupidava kriitika või hea nalja tõttu. Kuid võtmesõnad on siin siiski «lugupidamine» ja «hea».

Pärast jõhkrat rünnakut Prantsuse ajakirja Charlie Hebdo toimetusele avaldasid mõned maailma väljaanded uuesti need kuulsad karikatuurid, millest sai alguse kogu see traagiline lugu. Ka mõni eesti ajakirjanik küsis sotsiaalmeedias, kas Eesti lehed ei peaks tegema sedasama.

Põhjus, miks mina vastan sellele küsimusele «ei», seisneb selles, et need karikatuurid, mille eesmärk oli näidata, mis sai islamist ekstremistide silmis, ei demonstreerinud selle juures ei väga head huumorimeelt ega lugupidamist nende vastu, kelle religiooni nad on puudutanud. Mis aga mõistagi ei tähenda, et kuritegu oli kuidagi õigustatud, ja see ei tee minu jaoks vastuvõetavamaks seisukohta, et «ajakirjanikud olid ise süüdi».

Veel üks näide. Panna noori naisi vanglasse kirikus korraldatud performanceʼi eest on jäle. Kuid kas peaks ilmtingimata nende vangistuse vastu protestima just kirikus tantsides? Ja vaatamata sellele, et Pussy Rioti protest oli igati õigustatud, polnud see muusikaliselt tookord eriti andekas. Tõsi küll, Pussy Riot on ise rõhutanud, et hea muusika ei ole nende loomingu eesmärk. Kuid mulle siiski tundub, et kui nende sõnum oleks vormistatud kõrgel kunstilisel tasemel, oleks see veelgi tugevam ja koguks palju vähem vastuhääli.

Kuid kõik öeldu ei tähenda, et Euroopa ei pea kaitsma oma sõnavabadust. Juba seepärast, et Euroopa jaoks, kellel puuduvad oma nafta ja gaas ja kelle haare on nõrgem kui USA või Hiina oma, on lugupidamine inimõiguste vastu, isiksuse ja tema eneseväljenduse vastu üks tähtsamaid «ekspordiartikleid». Just sel põhjusel teevad paljud haritud migrandid oma valiku Euroopa kasuks, vaatamata sellele, et USAs ja Hiinas on rohkem raha, et maksta «ajuimpordi» eest, ja võimalused on ka laiemad. Ja seda «ekspordiartiklit» ei ohusta mitte ainult ekstremism, vaid ka vale poliitkorrektsus. Kuid vastastikune lugupidamine ja hea maitse peavad ikkagi jääma meie mõõdupuuks.

Seotud lood
09.01.2015 12.01.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto