Sisukord
Arvamus
Postimees
12.01.2015
Eesti Dilbert Türgi võitis puhkamise sihtkohana eestlaste südame Mälumäng Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Päästeameti juht: Laekvere perelt elektri äravõtmine oli vastutustundetu Mälestati Charlie Hebdo ajakirjanikke Harjumaal hukkus avariis naine 1201esikülg Reform puhastab patuseid, sotsid lähevad riskile Elukaaslased korraldasid rekordilist amfetamiiniäri Majandus Välisomanduses Eesti suurettevõtted Majanduse lühiuudised Eesti ettevõtlusesse saab investeerida ka välisaktsiaid ostes Välismaa Hamburgis rünnati ajalehetoimetust Tagaotsitav võis põgeneda Süüriasse Välismaa lühiuudised Pariisis marsiti ühiselt terrorismi vastu Arvamus Hannes Luts: Eesti vajab linnadevahelisi ronge Postimees 1910. aastal Juhtkiri: kõik on reeglipärane. Ja kõik on vale Andrus Karnau: Haapsalu raudteest Kõva sõna Margus Mihkels: lärakas tatti vastu silmi Lugeja kiri Päeva karikatuur Artemi Troitski: Charlie Hebdo - meeldetuletus tulevikust Kultuur Tallinna Klaveriduo tähistab 40. sünnipäeva Sport Spordi lühiuudised Alar Varrak pärast kaotust Kaasani Unicsile: sisse tuleb visata Lindpere: ei tea, kus ja kui kaua jätkan Kogemused aitasid tõusule Laskesuusatamises dopinguskandaal või «dopinguskandaal» Bjørgenist sai absoluutne suusakuninganna Tarbija Eesti ettevõtlusesse saab investeerida ka välisaktsiaid ostes Tartu Kunstnik ristis Supilinna ümber Paabulinnaks Ööbikulaulu loojaid innustas pärn Tartus Suusahullude tuur pani osalejad proovile Katoliku kool saab sügiseks võimla Andres Arrak: ehk ei ole veel hilja? Esmaspäevakommentaar. Vahur Kalmre: Sõna mõte. Kus sa oled? Ööbikulaulu innustas looma pärnapuu Tartus Korvpallikooli esimene tunnustus-toetus läks Elle Lapile Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kõik on reeglipärane. Ja kõik on vale

2 min lugemist

Tagajärjed ei ole üksnes neil meie tegudel, mida teeme, vaid ka neil, mis me tegemata jätame. Jaanuari esimesel päeval Lääne-Virumaal Laekveres toimunud traagilise majapõlengu puhul on mängus nii tegu kui tegevusetus. Ja kumbki neist ei näita meid ühiskonnana just parimast küljest.

Selle seose näitamise eest oleme osaliselt tänu võlgu päästeameti peadirektorile Kuno Tammearule, kes läinud nädala lõpus Postimehes majapõlengu kaudsetele põhjustele viitas. Tulekahjus hukkunud ema ja kahe lapse majast oli elekter välja lülitatud, ilma elektrita maja on aga paratamatult suuremas ohus. Inimene vajab, eriti talvisel ajal, kodus valgust ja sooja. Kui elektrit ei ole, tuleb selleks kasutada lahtist tuld, see on aga alati ohtlik.

Majas oli võlgnevuse tõttu elekter välja lülitatud eelmise aasta novembrist. «Ma ei saa päästeameti juhina aru, kuidas saab võtta ära voolu perelt, kus on lapsed. Ma arvan, et see on vastutustundetu,» ütles Tammearu. Tal on õigus, see ongi vastutustundetu. Aga ometi see juhtus, just nagu paljude teiste perede puhul, kes elektriarvet maksnud ei ole, olgu mis põhjusel tahes.

Muidugi, kõik on justkui reeglite kohane: elektrifirma on äriettevõte, kes käitub äriettevõtte reeglite järgi. Valla sotsiaaltöötaja hinnangul perega probleeme polnud ja nad tulid toime. See võib tähendada ka seda, et abi küsima ei tahetud minna, sooviti ise hakkama saada. Keegi ei teinud midagi otseselt valesti, aga tulemus on ometi nii vale, et ka päästeameti peadirektor ei saa aru, kuidas see võimalikuks sai. Näib, et neil mõtlejatel, kes masinlikkuse ja kurjuse vahel seost on näinud, on ilmselt vähemalt osaliselt õigus.

See on riigi pool asjast. Teine on inimeste endi pool. Eesti inimesed on hea meelega valmis abivajajaid aitama, ühiskonna üldine tervis ja heaolu ei ole neile võõras mure. Sama kinnitab siseministeeriumi hiljutine uuring vabatahtlikust tegevusest: ligi kolmandik Eesti elanikest on viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses osalenud. Seda märkab ka sotsiaalkampaaniate ajal, hädasolijad reeglina toetuseta jäänud ei ole. Pigem on küsimus selles, kuidas jõuab teave abivajajatest abi vahendajateni, ja nendelt omakorda avalikkuseni. Ilmselt on just see vahelüli see, mille toimimine parandamist vajaks.

Kuid on ka selge, et vabatahtlikele abistajatele ei saa panna koormat ja vastutust, mida riik peaks kandma.

Eesti on küll ühinenud Euroopa sotsiaalhartaga, kuid ei ole ratifitseerinud seda osa sellest, mis käsitleb inimeste õigust eluasemele. Kui vaadata harta teksti, siis eluaseme puhul on olulised ka selle rahuldavad tingimused, ja ilmselt on elektriga varustatus just üks sellistest.

Mõneti on arusaadav, et Eesti riik ei ole nii rikas, et suudaks kohustuseks võtta kõigile rahuldava elupaiga tagamise. Kuid mingisugust seaduseks saavat kokkulepet oleks siiski vaja: näiteks sellist, mis vähemalt lastega perede puhul elektrit välja lülitada ei luba. 

Seotud lood
    10.01.2015 13.01.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto