T, 17.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Biokamin — ilus, aga kas ka ohutu?

Siiri Liiva
, reporter
Biokamin — ilus, aga kas ka ohutu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kodumaiseid biokaminaid ostavad võrdselt nii tavainimesed kui ettevõtjad.
Kodumaiseid biokaminaid ostavad võrdselt nii tavainimesed kui ettevõtjad. Foto: Avo Väliste / Noa Home Estonia

Keskkonda säästva lahendusena propageeritav biokamin tekitab inimestes vastakaid arvamusi: kelle arvates on see silmailu pakkuv disainielement, kelle meelest peavalu põhjustav tossutaja.

Viljandis Sakala keskuse Harmoonia kohvikus on biokamin olnud alates 2012. aasta sügisest. «Biokamin oli siia ruumidesse ainus variant, kuna ruumid võtsime linnavalitsuselt tähtajalisele rendile,» rääkis kohviku omanik Ene Ojasuu.

Kahjuks sai kamin silmailu pakkuda napilt paar aastat, eelmise aasta sügisel purunes täiesti ootamatult purunes selle klaas.

Viimased kuus aastat biokaminaid tootnud Noa omaniku Avo Väliste sõnul on selline klaasi purunemine väga ebatavaline ja juhtus tema senise töökogemuse ajal esimest korda. «Seal käis mingi lammutamine ja sellest võis tekkida vibratsioon. Samuti võis klaasil olla tootmisdefekt,» oletas Väliste.

Lisaks tellimustööna tehtavatele biokaminatele on Eesti turul ka  välismaiseid kaminaid, millega kasutajad nii rahul ei ole kui Harmoonia kohviku omanik Noa omaga.

«Biokamina saime tegelikult kingituseks, aga tükk aega enne seda uurisime päris põhjalikult igasuguseid artikleid ja vaatasime foorumeid,» sõnas Valgamaal elav Marianne Kosk (24), kelle vanemate suvekodus kamin praegu on.

Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tallinn
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles