Sisukord
Arvamus
Postimees
15.01.2015
Eesti Palju õnne Mustamäe laboris treenitakse häid terroriste Mälumäng Male Horoskoop Dilbert Liivatamata teed põhjustasid palju traumasid Eesti lühiuudised Jõelähtmes kolm ahelavariid Algab parima ja halvima seaduse konkurss Tagakülg Arhiiv on nõus salvestised üle võtma Nestori sõnul pole loba mõtet säilitada Majandus Majanduse lühiuudised Ärimees tegutseb Lasnamäel Ikea sildi all Soomlased ostavad Eestist vähem alkoholi Välismaa Saksa võimud kimpus džihadistide ja pagulastega Europol: pühasõdalaste ridades on kuni 5000 eurooplast Välismaa lühiuudised Sloveenia poliitik kaotas kohtus Soome rahvusringhäälingule Arvamus Lugeja kiri Postimees 1933. aastal Sirje Sillamägi-Tamm: loota saab vaid ilmataadile Taavi Minnik: kas Euromaidan väldib oranži revolutsiooni vigu? Eike Ülevain: Eesti lapsed on targad Päeva karikatuur Neeme Korv: eesmärgita edasi? Juhtkiri: ajalugu ei saa kustutada Kultuur Kuidas kurat petta saab Sport Henri Anier naaseb Šotimaale Kas Clevelandil ja Jamesil jagub Blatti suhtes kannatust? Spordi lühiuudised Postimees imbus Venemaa suusakoondisse Tallinn Tallinn kulutas valimisreklaamiks avalikku raha Tarbija Biokamin — ilus, aga kas ka ohutu? Tartu Tulijaid tervitab pronksnaine kalaga Remont kujundas kipspadriku Harmoonium meenutab väikest orelit Riigikontroll uuris ka triatloniplakatit Linnapea paneb ballile põntsu Raimu Hanson: teatriballi kiituseks Veiko Järva politseiaastast Tartumaal: arvud aitavad hinnata Väikses Tartumaa vallas käärib suurem tüli Külliki Levin: minu elus käib kõik kõla järgi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: eesmärgita edasi?

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Liis Treimann

Kuulasin eile hommikul ETV «Terevisioonist», kuidas tuntud liiklusjurist ja valitsuse liikluskomisjoni liige Indrek Sirk rääkis sellest, et riigikantselei ja majandusministeerium ei pea vajalikuks koostada uut rahvuslikku liiklusohutusprogrammi. Täpselt neil minuteil, kui Sirk teles selle pärast muret väljendas, sõitsid Tallinna lähedal Jõelähtmel autod külakuhja. Miks täpselt, pole veel teada, kuid ootamatu libedus oli kindlasti üks ahelavarii põhjusi. Hukkunuid õnneks polnud, kuid vigastatuid siiski.

Ma ei arva, et ükski arengu- või tegevuskava või muu seesugune dokument suudaks liiklusõnnetusi ära hoida. Kuid siiski pani kahe sõnumi üheaegne kuulmine mind mõtlema: kas maksab ikka rahulduda saavutatuga ja jääda, käed taskus, pealt vaatama?

Rahvuslik liiklusohutusprogramm oli meil aastateks 2003–2015.

Meenutagem: aastal 2002 hukkus meil liikluses 223 inimest. Visioon «100» ehk mitte üle saja hukkunu, mille mainitud programm eesmärgiks seadis, tundus mõnelegi utoopia.

Ometi oleme selleni jõudnud, ja mitte tühja koha pealt. Kes on seda aastate jooksul täpsustatud materjali lugenud, teab, et selle taga on olnud väga mitmesugused sammud, mida ametkonnad ennetusest järelevalveni on astunud. Ja mis veel kõige olulisem: on tehtud koostööd, mis, vaadakem tõele näkku, pole riigiasutuste puhul kaugeltki nii sage nähtus, kui ühise asja ajajate ja ühise rahakoti kasutajate puhul eeldada võiks.

Miks lõhkuda töötav süsteem? Olen enam kui veendunud, et mida rohkem iga ametkond jälle omaette tegutsema hakkab, seda enam kaugenevad nad jälle üksteisest ning maksumaksjale läheb kõik kokkuvõttes kallimaks.

Teiseks, me räägime ikka ja jälle, kuidas vajame ühiseid narratiive ja eesmärke. Aga miks me siis ühes valdkonnas, kus oleme ometi näidanud, et suudame nii eesmärke seada kui ka nendeni jõuda, äkki senisest praktikast loobume?

Loodame sellele, et autopark uueneb, teed lähevad paremaks ja liikluskultuur muudkui paraneb nagu nõiaväel? Erakondadel on valmisplatvormides liiklusohutuse teema sisse kirjutatud peaasjalikult tee-ehituse kaudu. Tore. Kuid nii Reformierakond, Keskerakond kui ka IRL räägivad ka hukkunute arvu vähendamisest. Peaministripartei lubab jõuda Põhjamaade tasemele. See tähendaks uut sihti – mitte enam kui mõnikümmend hukkunut aastas. Ehk julgeks liikluses püstitada samamoodi eesmärke arvude keeles nagu maksude, pensioni või palkade puhul? Või kuulaks asjatundjaid ja võtaks sihiks nullvisiooni?

Praegusaja auto on järjest mugavam ja lihtsamini juhitav ning mootorsõidukijuhtide koolituses oleme võtnud suuna üldisemate hoiakute kujundamisele, räägime sõitude planeerimisest ja juhi kui isiksuse arendamisest. Selle kõigega ei klapi kuidagi kokku kogu valdkonda puudutava ühise eesmärgi kaotamine.

Seotud lood
14.01.2015 16.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto