Taavi Minnik: kas Euromaidan väldib oranži revolutsiooni vigu?

4 min lugemist
Taavi Minnik, ajaloolane. FOTO: Pm

Ukraina paranemislootused sõltuvad sellest, kas oligarhid on nõus oma senisest haardest loobuma ning kas uus valitsus ja president viivad läbi tegelikud, mitte vaid läänele silmapetteks mõeldud reformid, kirjutab ajaloolane Taavi Minnik. Praeguses olukorras vajab Ukraina Euroopa Liiduga liitumise perspektiive nagu õhku.

Tellijale Tellijale

Esimese revolutsiooni, nagu ka 2013–2014 revolutsiooni ajal olid keskseteks nõudmisteks Ukraina majanduse ja poliitilise elu vabastamine oligarhide haardest ning võitlus korruptsiooniga (põhimõtteliselt on 1990. aastate algusest 85 protsenti riigi SKTst koondunud sadakonna inimese kätte). Esimene Ukraina revolutsioon ei toonud kaasa olulist pööret riigi elukorralduses. Põhimõtteliselt tulid Janukovõtši selja taha koondunud miljardäride asemel viieks aastaks võimule Juštšenko taha kogunenud miljonärid.

2010. aastal presidendiks valitud Janukovõtši põgenemine Ukraina teise revolutsiooni tulemusel 2014. aasta veebruaris pole kaasa toonud ei «oligarhokapitalismi» kadumist (ning turumajanduse suunas liikumist) ega ka olulisi edusamme võitluses lokkava korruptsiooniga. Transparency Internationali 2014. aasta lõpul avaldatud korruptsiooni tajumise indeksi järgi oli Ukraina 175 riigi hulgas 142. kohal – kuus kohta tagapool Putini Venemaast, jagades positsiooni Ugandaga.

14.01.2015 16.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto