Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõnis Oja: nafta hinna vabalanguse anatoomia

FOTO: Corbis / Scanpix

Kümmekond aastat tagasi avastasid analüütikud ootamatult, et nafta tarbimine maailmas oli hakanud hoogsalt suurenema. 2004. aastal kasvas see kaks ja pool korda kiiremini, kui seni oli olnud tavaliselt aastane kasv. Lähemal uurimisel selgus, et kasvu põhjuseks oli Hiina, kelle 25 aastat varem võetud kurss turumajandusele hakkas selle sajandi alguses vilju kandma – Hiinast sai üks kiiremini kasvavaid ja üks suuremaid maailmamajanduse mõjutajaid. 

Tellijale Tellijale

Sealne majandus kasvas aasta aasta järel kümmekond ja enamgi protsenti. Üha enam autostuva Hiina – oma pehmelt öeldes mitte kõige keskkonnasäästlikuma poliitikaga – janu energia järele näis kasvavat lõputult. Hiina autokütuste tarbimine kasvas selle sajandi esimese kümnendiga enam kui kaks korda ning riigist sai USA järel suuruselt teine naftasaaduste tarbija maailmas.

Nafta tarbimise kasvu kiirenemine hoogustas mõned aastad tagasi alanud naftahinna tõusu veelgi. Oli ju musta kulla hind olnud eelmise sajandi kahel viimasel kümnendil üsna stabiilne, kõikudes 15–20 dollari vahel barrel. 1990. aastal, Lahesõja ajal tuli küll väike ehmatus, kui naftabarreli hind hüppas 39 dollarini, aga see oli vaid korraks, ning 1998. aasta detsembris langes see koguni alla kümne dollari.

16.01.2015 19.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto