R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Terviseamet: noored arstid ei taha töötada üksi

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Terviseamet: noored arstid ei taha töötada üksi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pildil on Pille Saar.
Pildil on Pille Saar. Foto: Liis Treimann

Perearstide põua üheks põhjuseks on asjaolu, et ülikooli lõpetanud arstid tahavad töötada suuremas praksises, samas kui ligi kolmveerand Eesti perearstidest töötab praegu üksinda.

«Statistika on nukker, perearstid on vanad, nende keskmine vanus on 54 aastat,» tunnistab terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar (pildil).

Tema sõnul oleks üheks lahenduseks tellida ülikoolist rohkem peremeditsiini residente. Samas möönis ta, et peremeditsiini tellimus on juba kõige kõrgem – 30 kohta –, kuid alati ei ole soovijaid nii palju. Ta lisas, et teine variant on otsida perearste kusagilt mujalt. «Selle probleemiga tuleb süvitsi tegelda,» tõdes Saar.

Kuna perearstide vähesus on tõsine probleem, loodi eelmisel aastal vastav töögrupp. Terviseameti tellimusel tehtud uuringu käigus küsiti tulevaste meedikute käest, miks ei taheta perearstiks minna. «74 protsenti Eesti perearstidest töötab üksikpraksises, aga noored tahavad minna sinna, kus oleks kolm kuni viis arsti koos, et oleks asendus tagatud,» rääkis Saar uuringu esialgsetest tulemustest.

Samuti ei taha noored hakata ettevõtjateks, vaid teha ainult arstitööd. «Perearstisüsteemi loomise ajast tööle jäänud arstid on ettevõtjad, aga noortest tahavad nii tööd teha vaid üksikud,» tõdes Saar. Samuti tuli residentidega rääkides välja, et nad sooviksid alustada abiarstina, et saada nii kogemusi kui kindlust. «Aga meie viskame nad vette ja ütleme, et minge maakohta perearstiks ja hakake ettevõtjateks,» ütles Saar. Tema hinnangul võiks olla rohkem omavalitsuse osalusega äriühinguid, kus arst ei pea majandusküsimustega tegelema. Sellised keskused on juba olemas Rannus, Varstus ja Tallinnas.

«Siin ei ole kiireid lahendusi, et nipsutan sõrmi ja ongi korras, sellega tuleb süsteemselt tegelda,» tunnistas Saar. Ta kinnitas, et seda ka tehakse. Saare hinnangul võiks kaaluda, mida teha noortele arstidele makstava lähtetoetusega, mida on 2,5 aasta jooksul saanud kuus arsti.

«Kui ma ütlen ausalt, siis osa jaoks oli tegu nende enda elukohaga ja nad oleks sinna nagunii läinud, vaid pool kasutas seda tõesti lähtetoetuse mõttes,» rääkis Saar.

Ametniku sõnul ei ole arstide põud ainult Eesti mure. Sama murega on silmitsi ka Soome maapiirkonnad, Suurbritannia, USA ja Kanada.

«Me ei ole erand,» kinnitas Saar. Kuna kohustuslikku suunamisaega enam ei ole, tuleb Saare sõnul mõelda, millise n-ö präänikuga õnnestuks leida noori arste tööle ka väljapoole suurlinnu. Samas näitab terviseameti kogemus, et isegi Tallinna on raske uusi arste leida. «Näiteks Viimsis oli kaks korda konkurss, sest esimene luhtus. See oli meie jaoks üllatus,» tunnistas Saar.

Märksõnad
Tagasi üles