Kohati tundub, et Otepää MK on suurem kui MM või olümpiamängud. Korralduse poolest. Samasugust piinlikku täpsust ja korda mujal ei kohta. Põhjusi on mitmeid, kuid Otepää etapi peakorraldaja Jaak Mae peab peamiseks üht: Eesti publik pole veel valmis nii-öelda talviseks Tour de France'iks, kus suusatajad peavad end rahvamassi vahelt läbi pressima.
Eelmise aasta lõpus Kuusamost naastes läks suusatajatega lendu oodates arutamiseks. Otepää olla ainus võistlus maailmas, kus juba nädal enne starti istuvad piltlikult väljendudes snaiprid katustel ja võtavad maha igaühe, kes üle piirdeaia üritab ronida.
Beitostølenis, Roglas, kõikjal Itaalias on rajad publikule avatud, ei mingeid piirdeid. Isegi legendaarsel Holmenkollenil on nii, meenutab Mae: «Paned viimast tõusu üles karjuva publiku vahelt – seistakse muidugi klassikajäljel, aga olgu. Mulle säärane lähedus meeldib.»
Otepääl keelatakse rohkem kui lubatakse. Nii lihtsalt on. Kuigi asjad olla vähe lõdvemaks läinud, kinnitab Mae: «Snaipreid enam nädal enne katustel pole, sest rajad püsisid võistluseelse päevani tavasuusatajatele avatud. Ka oleme rajapiirded ehk publiku toonud sportlastele võimalikult lähedale.»