Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaht käis mõisa keelust hoolimata

Pildil Ilmar Rootsi raamat "Jaht ja ulukid rahvakultuuris". FOTO: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Detsembris esitletud raamatus «Jaht ja ulukid rahvakultuuris» seab tartlasest autor Ilmar Rootsi sissejuhatuses kahtluse alla, «kas me enam nii väga metsarahvas olemegi, kelleks endid vahel tahame pidada».

Tellijale Tellijale

Tema kahtlust toetab asjaolu, et mõne ulukiliigi kohta pole ühtegi vanasõna või on mõni üksik, ent koduloomadega seotuid on väga palju. Näiteks püssist on 13, adrast aga 31 vanasõna. Vähe vanasõnu on ka jahi ja jahimehe kohta, samuti rahvalaule jahist.

«Peale selle räägib metsarahvaks olemise kahjuks ka see, et eestlane ei osanud vääriliselt kasutada ei mägra- ega karurasva ja ta sappi. Neid lihtsalt raisati,» lisab Ilmar Rootsi.

17.01.2015 20.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto