Hiljutised terrorirünnakud Prantsusmaal ja võimalike äärmuslaste arreteerimised mujalgi Euroopas on pannud paljud mõtlema, milline riik võib olla järgmine sihtpunkt ning kuidas halvimat stsenaariumi ära hoida.
Euroopa riigid üritavad terrorirünnakuid ära hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii hakkasid Belgia võimud sel nädalavahetusel paigutama riigi juudi kogukonna asutuste, võõrriikide saatkondade ja Euroopa Liidu ning NATO asutuste juurde sõdureid. Pealinnas Brüsselis ja sadamalinnas Antwerpenis on Belgia kaitseministri Steven Vandeputi sõnul tänavatel 150 sõdurit ning vajaduse korral võidakse seda arvu suurendada 300ni.
Vanderput sõnas väljaandele Wall Street Journal, et eriti kõva valve all on USA, Iisraeli ja Suurbritannia saatkond, kuid minister keeldus kommenteerimast, kas seda on tehtud mõne ähvarduse tõttu. Vanderput ütles, et erivalvega kohad valis välja Belgia Riiklik Kriisikeskus üldise ohuhinnangu järgi.
Hollandi valitsuse otsus tähendab, et esimest korda 1980. aastate keskpaigast alates – toona korraldasid vasakpoolsed terroristid seal mitmes paigas pommirünnakuid – on valitsus otsustanud linnade kaitseks kasutada peale politsei ka sõjaväge.
Prantsuse võimud on tänavatele paigutanud 10 000 sõjaväelast ning kokku hakkab julgeolekuplaani järgi riigis korda tagama 122 000 politseinikku, sandarmit ja sõdurit.
Belgia julgeolekujõud tapsid reedel suurhaarangus pühasõdalaste rakukesele kaks arvatavat islamisti ning vahistasid 13 inimest, kellest viiele on juba esitatud süüdistus osavõtus terrorirühmituse tegevusest. Neist kolm on jätkuvalt vahi all ning kaks riigi peaprokuröri Erik Van Der Sypti sõnade järgi vabastatud rangetel tingimustel.
Kaks kahtlusalust on vahi all Prantsusmaal – nad tabati pagemiskatsel, kui nad üritasid Fréjusi tunneli kaudu Prantsusmaalt Itaaliasse pääseda.
Van Der Sypti sõnul kavatses Verviersi terrorirakuke – kuhu kuulus ka Süüriast naasnud inimesi – rünnata politseinikke. Võimud leidsid reidi käigus relvi, materjale lõhkekeha valmistamiseks ning politseivorme.
Eile teatasid Belgia võimud, et purustatud terrorirakukese juht, 27-aastane Abdelhamid Abaaoud on paraku endiselt tabamata. Belgia meedia teatel on Abaaoud võidelnud sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) ridades Süürias. Belgia võimudele on ta teada ühe ISi video tõttu, kus ta esineb autojuhina pühasõdalaste sõidukis, mis viib värskeid surnukehi massihauda.
Kreeka politsei teatas nädalavahetusel, et on Belgia terrorirakukesega seoses kinni pidanud kaks inimest, kellest üks vabastati hiljem süüdistust esitamata. Belgia võimud teatasid eile, et taotlevad Kreekalt vahistatu väljaandmist, sest tegemist võib olla Abaaoudiga.
Belgia on Euroopas eriti haavatav sihtmärk, kuna selles väikses riigis on hinnanguliselt enim džihadiste elanike kohta. Lääne luureallikas sõnas CNNile, et Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias ja Hollandis võib olla rünnakuvalmis isegi 20 praegu passiivset rakukest, kuhu kokku kuulub 120–180 inimest. ELi ja Lähis-Ida luureagentuuride sõnul ähvardab otsene oht Belgiat ja võib-olla ka Hollandit, teatas allikas.