E, 15.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üks lisaküsimus seoses erakondade valimisprogrammiga

Nils Niitra
, reporter
Üks lisaküsimus seoses erakondade valimisprogrammiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Emil Rutiku
Emil Rutiku Foto: Marko Saarm / Sakala

Vabaerakond lubab anda peredele pikaajalisele rendile kasutamata riigi- või munitsipaalmaad, kui nood soovivad maale elama asuda. Pärast 10–15-aastase rendilepingu lõppemist tekiks eelisostuõigus. Kes julgeb maa üksnes rentida ja ehitada sinna peale maja, teadmata, mis hinnaga ta hiljem selle maa omanikuks saab?

Emil Rutiku

Kui inimene panustab selle maa väärindamisse, siis on hilisema ostu vormistamine pigem nüanss, mis vajab täpsustamist. Kui sa oled 15 aastat panustanud, siis võib maa väljaostuhinnast hiljem vastava summa maha lahutada. Või siis kujuneb hind üldse minimaalseks.

Tähtis on ikkagi see, et maaelu edeneks, mitte mõtlemine sellele, kuidas inimeselt 15 aasta pärast ikkagi mingi õudne raha kätte saada.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ütleb programmis, et ei toeta maa müüki välismaalastele. Miks?

Mart Helme

Jah, me ei toeta maa müüki välismaalastele, sest praegu on 150 000 hektarit läinud välismaalaste kätte ja see on tekitanud olukorra, kus maa hind on nende poolt üles aetud. Elan ka ise ühe jalaga maal ja näen, et tõsised eesti ettevõtjad vaevlevad tegelikult maapuuduses. Samas ostsid seal 1990. aastatel maid kokku välismaalased, kes võtavad nüüd lihtsalt PRIA-lt hektaritoetusi. See ei ole päris õige ega ka turumajanduslik.

Eks regulatsioonide abil saab maaomandi küsimust kujundada ja suunata – seda saab teha näiteks maksupoliitikaga, võimalused on mitmesugused. Peame vaatama, et eelkõige meie oma põllumehed oleks maaga varustatud, mitte muutuma mingiteks pärisorjadeks või sulasteks.

Keskerakond toetab Tallinna–Haapsalu–Rohuküla raudteeliikluse taastamist aastaks 2017 ...

Jaanus Karilaid

... ütleme, et 2017. aastal peaks hakkama ehitusega pihta (programmis on siiski selge sõnaga kirjas, et ülejärgmisel aastal võiks juba valmis olla – N. N.). 2018. aastal oleks efektiivse tegutsemise korral võimalik alustada juba reisijate veoga.

Oleme kaasanud Tallinna Tehnikaülikooli ekspertgrupi, mida on vedanud teadlane Rein Riisalu. Tema on teinud ka tasuvusanalüüsi ja meie tegevuse aluseks on uuringud. Ka erakonna sees sai päris palju piike murtud veenmaks, et see raudtee on vajalik. Läänemaa on ainus mandrimaakond, kus pole praegu raudteeveeremit.

On ainult tahte küsimus võtta 35 või 40 miljonit eurot laenu ja teha see paari aastaga ära. Sotsiaalmajanduslikult tasub see igal juhul ära ja kindlasti elavdab ka Läänemaa elu. Sõitjaid oleks igal juhul.

Isamaa ja Res Publica Liit lubab maksta kompensatsiooni maaomanikele, kelle maade alla jäävad passiivsed põlevkivivarud, mis kahandavad vara väärtust või takistavad maakasutust. Mismoodi see mehhanism välja näeks?

Anvar Samost

See mehhanism olekski vaja välja töötada. Praegu see puudub – kui inimese maa all on maavara varu, siis ega ta seal midagi teha ei saa. Passiivset maavaravaru on sadu ruutkilomeetreid ning see ala ulatub Haljala vallast Narva jõeni ja allpool kuni Peipsini.

Praegu ei ole võimalik sellele maale midagi ehitada, sest ehitusluba ei saa. Alustuseks tuleks uurida, palju üldse on maaomanikke, keda sellised piirangud puudutavad.

Maidlas jõe ääres on kena maatükk, kuhu kohalik omavalitsus tahtis teha detailplaneeringu, et sinna saaks rajada eramuid noortele peredele. Õnnetuseks on lõviosa sellest vallast passiivse põlevkivivaru ala. Ehkki mäendustehniliselt ei saaks jõe ääres põlevkivi niikuinii kaevandada, ei saanud neile kruntidele ikkagi ehituslube anda.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab muuta ettevõtluse arendamise omavalitsustele seadusest tulenevaks kohustuseks. Kuidas te seda teete?

Kalvi Kõva

Hetkel on kohalike omavalitsuste ülesanded nimetatud kohalike omavalitsuste korralduse seaduses: peab korraldama hariduse andmist, sotsiaalhoolekannet, noorsootööd jne, aga ettevõtluse arendamine nende ülesannete hulka ei kuulu.

Praegu tegelevad omavalitsused sellega nii, nagu ise õigeks peavad. Meie paneme selle kohustuse aga kohaliku omavalitsuse korralduse seadusse. Loomulikult peab kohustusega ette nägema riigi poolt rahalised mehhanismid, mille abil seda kohustust täita.

Muuhulgas näeme väljaspool Harjumaad ette sotsiaalmaksumäära vähendamise 33 protsendilt 30 protsendile. Sotsiaalmaks ongi kulutus, mida tunnetab eelkõige ettevõtja, mitte palgasaaja. See tekitaks ettevõtjatel huvi palgata rohkem töötajaid. Kui tööjõumaksud on suured, siis mõtleb ettevõtja rohkem robotitele.

Reformierakond tahab teha maaeluministeeriumi. Mille poolest erineks see praegusest põllumajandusministeeriumist?

Meelis Mälberg

Juba nimi ise tähtsustab maaelu laiemalt – maaelu käsitletakse laiemalt ja tervikuna. Põllumajandus on ainult üks osa maaelust. Põllumajandusministeerium tegeleb juba praegu paljude muude asjadega lisaks põllumajandusele. Uue, ümbernimetatud ministeeriumi haldusalasse võiks tuua keskkonnaministeeriumist üle kalanduse ja metsanduse teema. Kindlasti tuleks mõelda ka siseministeeriumi regionaalpoole üleviimisele maaeluministeeriumi haldusalasse.

Tagasi üles