Postimees 1933. aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Postimehe» poolt korraldatud hääletuse: kas «riigiwanem» või «president» tulemused selgusid laupäewa lõunaks. Hääli oli ära antud 16 066. Häälte lugemisel selgus, et «presidendi» nimetuse poolt oli antud hääli 8867, «riigiwanema» nimetuse poolt 7134. Hääletuse lõpptulemuseks oli seega otsus: kodanikkude laiemates hulkades eelistatakse põhiseaduse muutmisel rahwahääletuse teel loodawa riigijuhi nimetusena «presidenti». Kuid häälte wahekord näitab, et see seisukoht ei ole wäga suures ülekaalus.
Juba wara hommikul enne kella kaheksat ootab «Postimehe» raamatukaupluse ukse taga habemik talumees. Niipea kui uks awatakse, on ta esimesena andmas oma häält. Aga pärib targu, kumb oleks see õigem: kas «president» wõi «riigiwanem». «Ei wõi hääletuskasti juures teha kihutustööd kummagi kasuks,» seletab kaupluse ärijuht. – «No siis ma panen ikka presidendi poolt!» pistab wana peremees oma sedeli kasti.
Mõni minut peale kella kaheksat on kaupluses juba niisugune tung, et kutsu wõi politsei korda pidama. Rahwast tuleb murdu, igaühel oma hääletussedel näpu wahel. «Andke weel lehte, mul pole sedelit,» trügitakse peale ukse juurest. «Andke weel lehte,» hädaldab suurrätis naisuke, «mul hääl andmata» .
Häälte lugemine algas kohe pärast hääletuse lõppu. Hääletussedeleid on määratu hulk ja korraldajail tuleb ametisse rakendada suurel arwul ustawaid isikuid, et hääli kaheks sorteerida. Hääletajate erisoowe oli hääletussedelitele kirjutatud õige suurel arwul. Oli tõsiseid, oli ka naljanumbreid, osalt wäga terawmeelseid. 22.01.1933