Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mart Einasto, Peeter Lusmägi: tervema eluni

Mart Einasto FOTO: Postimees.ee

Kaks kuud tagasi  toimunud VIII Eesti Spordi Kongressil arutati pikaajalise spordi arengukava – kuni aastani 2030 - üle. Arengukava lähtekohaks on soov, et selleks ajaks valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumine on spordist laiem ja olulisem mõiste. See tähendab vabas vormis ja piisava regulaarsusega tervislikku kehalist aktiivsust. Olgu siis hobi ja vaba aja sisustamisena või ka tööle minekuks-tulekuks. Sportimise puhul lisandub võistluslikkus ehk võimalus selgitada, kes on parem. Valdav osa elanikkonnast on vähemalt kaks kolmandikku. Sellest, kuidas selle eesmärgini jõuda, järgnev jutt tulebki.

Tellijale Tellijale

Alustuseks olukorrast: uuringute alusel (EOK ja EMOR 2013,2014) teame, et regulaarselt harrastab liikumist eestimaalastest praegu 42% elanikkonnast. Eestlased pisut rohkem kui muukeelsed. Kõrgema haridustaseme ja tasuvama tööga inimesed teistest enam. Kui õpingute ajal liigub regulaarselt üle poole noortest, siis õpingute lõppedes lõpetavad liikumisharrastuse pooled noortest. Iga järgnev lisanduv eluaasta tähistab veel mõnedele loobumist, pensionile jäädes langeb aktiivsus veelgi, muutudes vaid vähese osa eakate piisava regulaarsusega harrastuseks. Aktiivsuse languse põhjustena nimetavad inimesed pigem ettekäändeid – tõrkuv tervis, aja- ja rahanappus, teadmistepuudus. On ka ausat ülestunnistust, et lihtsalt ei viitsi.

Näeme selle olukorra muutmiseks nelja peamist tegevussuunda. Alustame tähtsaimast – noortest. Kõige olulisemad on noores eas omandatud hoiakud, teadmised ja oskused. Ega ilmaasjata öelda, et mida Juku ei õpi seda Juhan ei tea. Ilmselt on võimalik palju vaielda selle üle, millised peaksid olema kodu ja kooli rollid liikumissõbraliku ellusuhtumise kujundamisel, tähtsad on mõlemad. Siiski on enamus kaasamõtlejaid nõus sellega, et just kool võiks olla see koht, kus elukestvaks liikumiseks vajalikud teadmised ja oskused omandatakse. Loodetavasti kujundatakse seal ka positiivne suhtumine liikumisse.

21.01.2015 23.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto